Le summer. Me gusta.

Elu seiklus

2012-01-31T21:02:00.000+02:00

Veel üks faas läbitud. Oleks tegu olnud tavalise RPG-ga, siis oleksin tee peal 7 korda surma saanud ja neli korda oleksin lõpetanud hambutu draakoni kõhuavarustes.
Aga mis teha. Elu ei peatu kellegi jaoks. Lähme edasi. Uuendame vanu suhteid ja tekitame uusi.

ja joome selle kuradi -30C talve natuke suvisemaks.

Eneseületus.

2012-01-18T20:18:00.000+02:00

Koostisosad:

Kahe tuttava surmast kuulmine ühe nädala jooksul.
Sama nädala jooksul inimesega südamest-südamesse rääkimine kõigest mis on olnud rääkimata.

Ehk siis ilmselt lühidalt öeldes - natuke selgema pilguga elu vaatamine. Ütle mis sa tunned. Tee mida sa pead vajalikuks. Kindlustunne on alati petlik, niiet ära pea seda enda tegude jaoks vajalikuks.

Signing off,
Joonas.

Mõtlemine on ohtlik. Mõtlemisel pole piire. Kujutlusvõimel pole piire. Piirideta elu on huvitav, põnev ja ootamatu. Piirideta mõtlemine on ohtlik.

2012-01-12T22:34:00.000+02:00

Ehk siis.
Eile. Käisime väljas. Bacardi Night Shootersis, kann Gin&Tonicut ja siis lõpetus Nooruses.

Lõpetus Nooruses.

Vestaks poeetilisemalt, ning nimetaks seda mitte õhtu lõpetuseks, vaid pigem millegi uue alguseks (kuigi ta oli õhtu lõpp ka, kojuminek oli siiski pärast seda). Rääkisime palju. Rääkisime asjadest millest vist olime mõlemad tahtnud rääkida.

Ja ... ja nii ta oli. Ja nii ma õppisin jälle midagi uut. Elu kohta. Enda kohta. Tema kohta. Ning kuigi praegu mõeldes sõnadele mis sai lausutud, tekib tahtmine kaksiratsi käsipuu peale mõnest kõrgemast hüppetornist hüpata.

Aga ma ei kahetese ühtegi sõna mis sai lausutud, ning ütleks isegi, et mõned sõnad jäid kahjuks ütlemata.
Ja mu lootuseküünal lõi uue leegiga särama.
Ja kuigi mul on raske rääkida otse südameasjadest, siis temaga on see lihtne.
Ja isegi pärast kõike mis juhtus, ei suuda ma mitte mõelda neist kõigist "mis siis kui?" stsenaariumist, aga loogiliselt tean sellise mõttetegevuse tühjusele ja mõttetusele. Tean, et see ei muuda midagi. Mis on juhtuud on juba juhtunud, ning sündmustest peab õppima, mitte neid taga nutma. Ja ma teen seda. Ja ma teen seda kohe homme. Aga täna olen ikkagi natuke kurb, sest süda nõuab mida süda nõuab.

Pics related.

Dj Fresh

2011-12-23T14:13:00.004+02:00

Sai siis seal ära käidud.
Kuna see oli minu esimene kontsert, kus ma läksin teadlikult vaatama DJ'd kes mulle oli enda loominguga silma jäänud, siis oli harjumatuid hetki ja kultuurišokki päris piisavalt. Sellele aitas muidugi ka kaasa minu keeldumine peaaegu tilkagi alkoholi juua (seda lubadust kavatsen ma täita vähemalt uue aastani).
Igatahes läksime Jaani ja Mairiga kella külmneks kohale arvates, et kell üheksa avati uksed ja esimene DJ tuleb varsti peale. Noup. Jõuame kohale ja uksed on kinni. No vadever. Järgmised 2,5 tundi pärast sissesaamist istusime me toolidel ja ootasime...lihtsalt...ootasime. Vahepeal ostsime juua (suur apelsinimahl 3 euri, fakkjuutuu) ja tegime suitsu, aga peamiselt lihtsalt ootasime, sest meie olime kohale tulnud Freshi pärast ja goshdarnit ainult Freshi järgi me ka tantsime.
Umbes poole ühe paiku kuulsime Bedwettersite solisti (Joosep? Johannes? Joosua? Jolanda? igatahes, ikka veel ei salli teda) midagi karjumas "aar juu redi" ja "somethingsomething DJ Fresh". Loogiline järeldus oli see, et ootamine on läbi ja liigume lava ette. Mõeldud-tehtud. Aga Freshil läks veel üks pool tundi aega, et enda gizmosid ja kaadervärke valmis seada, mis ei seganudki, sest parasjagu peal olev DJ lasi täitsa tatsutavat muusikat.
Finally tuli Fresh peale, ning avanes tantsuhoovus, haarates kõiki ,kes lava ees seisid, kaasa. Üks väheseid kordi kui ma kaine peaga sedavõrd avalikult tantsin, aga mul oli ükskõik, sest ma olen vist sellest probleemist lahti saanud, et ma pean tantsimiseks jooma või midagi tarvitama. Tho vahepeal rikkus Mairi mind torkides mu flow ära, vabandades ennast hiljem väitega, et Jaan nägi mind ja pidas mu tantsuliigutusi naljakaks. I don't mind. Ma olen esimene inimene kes enda üle naerab, aga vaadake ja naerge, mitte ärge torkige ja naerge. Minu jaoks on tantsimine (ERITI kui tegu on sellise...vabavormi tantsimisega) ju muusika järgi liikumine. Ma liikusin muusika järgi. Aga see selleks.
Mõnus oli. Õhk oli otsas, riided higised, aga meel oli rahul. Äraminnes tuli mingi kreisi bitch mölisema meiega mingitel naeruväärsetel põhjustel, aga peale natuke karjumist jätsime tema ka sinna üksi raevutsema.
Koju sain taksoga...või noh...kodu lähedale sain taksoga. Finantsseisude tõttu pidin võtma takso mis sõitis ainult kuni Jannseni (üheksa aastat siin elanud ja ikka pole kindel ühe poe õigekirjas) ukse ette. Sealt edasi viisid mind mu mahtavaat jalad, millest üks lonkas. Kodutee oli ka küllaltki uneventful, kui mitte arvestada kolme korda kui ma sain tänu ühele hulkuvale koerale südamerabanduse. Ma vihkan kui väga ma neid kardan, eriti kui ma üksi Nõmmel ringi liigun.

Niiet jah. Järgmine kord jätan ilmselt enda lemmikDJ laivis vaatamise vahele ja soosin kõrvaklappidest nende teoste austamist. Tore oli ikkagi.

Tahtsin midagi tantsimise kohta ka kirjutada, aga hetkel ei leia selleks vajalikke sõnu ja sulašokolaadikook vajab tegemist.

Aasta kokkuvõte (2011)

2011-12-21T16:22:00.000+02:00

It sucked.

Aga kui olla natuke vähem stick-up-my-ass-pessimist, siis ... nope, ikkagi, suht sucked.
Otsisin praegu enda 2010 aasta ülevaadet või kokkuvõtet...õnneks või kahjuks leidsin ainult postituse mis rääkis kas siis aasta jooksul leitud sarjadest või veebipluginatest.

Aga ok. Alustame hea noodiga siiski. Selle aasta ilmselged head sündmused (maailmast ja eraelust) on olnud (at the top of my mind) diktaatorite kukutamine nende enda rahva poolt (Arabian Spring), Osama tapmine (kuigi ma ikka kahtlen tema a) olemasolekus b) rollis kogu selle sõja vältel.

tegelt...ei taha reastada. Maailmas on juhtunud häid asju, las need olla nagu nad on. Kindlasti oli ka minu elus häid sündmusi toimunud, mida ma ilmselt peaks mäletama (näiteks sünnipäeva jään kindlasti mäletama...aga see on hea-halva skaalal neither here nor there, kui tagantjärgi vaadata).

Oehh. Isegi krüptiliselt ei viitsi kirjutada, ning kogu aasta uuestielamine toob meelde vaid need kõige halvemad juhtumid ja see ei tee mu niigi depressiivset tuju eriti paremaks.

Asjad mida ma siiski pean märkima, kasvõi selleks, et iseenda sisetunne vait jääks on järgmised.
Mu usaldust murti tugevalt. Mis murdis mind alateadlikult terveks aastaks nagu ma mõistsin. Kogu teema on väga hall ja võibolla murdus see usaldus ainult minu vaatenurgast, ning tegelikult on teine osapool täiesti süüta (mida ta ka tegelikult mingis mõttes on) ... aga kõik see ei muuda fakti, et viimane kord kui minuga sedasi juhtus, keeras see mul elu ausalt öeldes metsa. Seekord olin juba kohanenud, aga haiget tegi ta ikkagi ja negatiivset mõju avaldas ta kõigest hoolimata.

Vihkasin...või hakkasin vihkama inimest kelle vastu mul tegelikult ei ole mitte midagi. See inimene on tegelikult inimesena normaalne. Peaaegu isegi keegi kellega võiksin ilma suurema kärata aretada sõprust ja semutsemist, kuid ei. Tema asukoht minu elu/sõprade/tuttavate skaalal asetab ta asukohta kus tema olemasolek tekitab minus küllaltki harvaesineva vihapurske. See ei ole tema süü tegelikult kuidagi...võinoh, vähemalt mitte otseselt.

Armastan. Ja see ongi suuresti teinud aasta nii raskeks. Õhtul magama heites ja hommikul tõustes on enamasti ainult üks isik mu mõtteis. Tehes koolis tööd või kodus süüa. Ajab juustest haarama ja karjuma, aga noh, kuna ma elan kortermajas, siis oleks see teiste elanike suhtes ebaviisakas.

Ning ta teab...ma arvan, et ta teab, aga äkki ei tea...
See kõlab nagu tiinekamure. Peaks minema väljale karikakraid noppima õitest tühjaks. Samas ega vanus ei määra rolli, kui asi puudutab probleemi olemust...lihtsalt mastaapi mil määral see su elu mõjutab ja hulluks ajab. võimidagisellist.

Ning haahaa, kirjutasin ikkagi krüptiliselt, olles nii kuradi kaval. Kahju ainult, et kui vastavad isikud peaksid seda teksti lugema, siis usun, et ei võta nimede väljamõtlemine liigselt aega ... aga mind enam ei huvita.

Viimasel kolmel päeval mind üldse ei huvita. Võibolla on see kaitserefleks, et ma ära ei keeraks emotsioonidega...või äkki mind lihtsalt enam ei huvitagi. Ma lähen homme DJ Freshi kuulama, ning mind ei huvita. Nädal tagasi olin ma ekstaatiline...täna...nothing. Hingeline tühjus nagu mõni poeet ütleks.

Täiesti jube.

Tulevikus mõelgu parem keegi välja mingisugune masinavärk, mis väljendab su mõtteid sinu eest, sest kõigile meile ei ole antud kuldset kätt mis lendaks üle pärgamendilehtede (või klaviatuuritähtede...aga pärgamendileht kõlab uhkemalt), kattes tähtede, tunnete ja mõtetega tühja pinda nagu maalrimees kes peab aeda värvima.

Emotions eh? Do they suck or what.

dilemmad dilemmad dilemmad

2011-12-13T16:59:00.002+02:00

Selline tüüpiline vaese tudengi 1st world problem.

Kuhu raha võib panna

DJ Fresh Rock Cafe's.
Laupäevane pidu Tartus
Üks kindel jõulukink
Peopanek ühe kindla kameeleonivärvi juustega tütarlapsega.

Raha:
Piiratud koguses.

Nagu...tõsine dilemma eksole.

DJ Fresh on kindel laks.
Tartu pidu on 50/50 hariduse pärast
Jõulukink on 50/50 olenevalt palju raha ülejäänud asjadest üle jääb.
Peopanek on kategoorias "tahaks, aga ei tea kas tegu oleks kõige mõistlikuma rahapaigutusega praegusel hetkel"

And that is all. Saite jälle väikse vaate mu mõttemaailma

Õnn

2011-12-03T18:16:00.001+02:00

Selleks on vaja lihtsalt uut sõpra kes tegelikult ei ole uus aga kellega sa hakkasid uuesti suhtlema.
Ehk siis õnneks on vaja inimesi ja vaheldust.
Also cash.

...

and weed.

and hookers.

Nietzsche's attack on morals

2011-10-28T10:52:00.000+03:00

Morality is universal and essentially negative, reactive and hypocritical. It reacts to the position of others, has no creative evaluation of itself, and functions as a device.
Morality is the denial of life and of life instincts. ‘If we were naturally good we wouldn’t need morality, but because we are, we need it’: this is how moralists justify their belief in an original sin and in so doing perpetuate their power. Morality is about guilt: it makes people feel responsible for their own suffering; it is a mechanism of control, a motivating force that is based on a responsive attitude, it disowns action and create impotence through the mechanism of guilt.
It thwarts the expression of life instincts and prevents people from flourishing. Some examples are: castration and ascetism. They are a response to guilt for having forbidden desires, limits to desire and ways to avoid gratifying opportunities, a strict regime that depresses the whole physical system. But actions are the best guide to beliefs, our behaviour shows our moral worth. Guilt and remorse are attempts to feel better about supposedly bad desires and actions, through self-inflicted suffering as some idea of reparation.
Good and evil: the slave mentality of his times, people attribute themselves names according to their power position, and political prominence results in the idea of spiritual superiority. The Church initially pitted the pure against the impure. There was no symbolic significance attached to this: it simply meant clean and related to diet, fasting, and dislike for physical action. On the one hand there was aristocratic chivalry, symbol of potency, on the other there was aristocratic priesthood, symbol of impotence. The good was the noble, the powerful the beautiful, the happy, the dear to the Gods.
The slave’s revolt consists in turning the criterion of goodness upside down, and is the result of resentment: the fiction of not having deserved one’s position in society, ‘the pompous pretence of a silent, awaiting and abdicating attitude, as if the weakness of the weak - i.e. his essence, productivity and entire, inevitable reality - was the product of an arbtritary effect, something chosen, an
Morality is bad for the health. It is not impartial, nor altruistic or free. It is a social construct with a function, that is the control and exploitation of vulnerability.

Ja sellepärast ma armastan Nietzschet.

Ausus

2011-10-10T13:02:00.000+03:00

Mu sotsiaalne elu on saanud löögi. Mitte midagi liiga hullu, sõbrad on mul alles ja sotsialiseerumine kui selline ei ole lõplikult surnud, aga vähenenud on ta selgelt. Loogiline järeldus on, et mu õppetöö võtab mult suure osa ajast ära, ning hiljutine kokkulepe emaga, kus mina hoian korterit niivõrd korras kui võimalik, ning tema loobib mulle mingit raha...see mõjutab ka ilmselt mu väljaskäimist, kuid isegi nendest faktoritest hoolimata oleks mul aega nillida inimestega ja sõpradega ringi.

Paar kuud tagasi oli mul mõte, et ma veedan päeva või kaks või isegi nädala enda elust sedasi, et ütlen ausalt kõik välja. Ma ei mõtle, et ma räägin millestki mida mult ei küsita, aga kui küsitakse, siis vastan ausalt. Kergem näide oleks "Joonas tule välja." - "Ma ei saa" - "Miks?" - "Sest iga kord kui me käime väljas, siis ma pean kuulama sinu pseudoprobleeme ja muresid millele suudaksid lahendusi leida ainult sina, ning siis sa jääd purju, kaotad jope või midagi ära, ning siis ma pean sellest järgmine päev kuulma. Ma ei jõua lihtsalt täna seda läbi elada jälle."

Viimasel ajal on mul olnud mõte ja tahtmine teha sellist päeva/päevi/nädalat aina suurem ja suurem. Ma näen teinekord inimesi rääkima, ning ma tean, et nad ajavad jällekord mingisugust super-silmakirjalikku paska suust välja. Või siis tuleb mõni tütarlaps minuga rääkima ja mulle kätt püksi ajama, ning mul pole kunagi olnud südant, et neile öelda miks mul süda pahaks läheb kui ma kujutan ennast ette nendega semmimas.

Enne kui keegi ütleb, et sa oled julm ja paha, siis tuletaks meelde, et kõigil on sellised mõtted peas, isegi kui sa endale seda ei tunnista. Aga inimene ei ole aus loom. Inimene ongi valetaja. Huvitav oleks näha sõprade ja tuttavate reaktsiooni...

Võib-olla varsti.

Et kõik minut ikka räägiksid.

2011-09-22T19:57:00.000+03:00

Jalg kipsis. Esimene võrkpallitund, ning 15 peale algust suutsin hüpata pallile järgi, ning siis põlve põlveliigesest välja tõmmata. Tund aega hiljem olin juba traumapunktis ja tund peale peksti sealt ka välja. Takso ja koju.

Joonast ei peata miski, isegi mitte täielikult kipsis olev vasak jalg. PIDU!

2011-09-15T16:17:00.001+03:00

Söön viiendat päeva järjest erineva maitsega Ben And Jerryt...
That is all.
Kool on ka äge.

2011-08-15T17:21:00.002+03:00

Ning oh wow, ma ei oska enam kirjutada.

Well...that didn't go as expected.

2011-08-15T11:38:00.000+03:00

Sain teada, et mu kulla tööandja ei taha sügiseks/talveks/kevadeks poole kohaga töötajat. Ehk siis ma ei saa kooli ajal tööl käia, mis on võibolla mulle ainult hea, et saan keskenduda õppimisele and whatnots...samas rikub see mu plaani lõpetada enda tatoveeringud see aasta ära...võinoh, need mis on veel poolikud. Kurat teab millal ma neid lõpetada saan.
Nõmenõmenõmenõme.

Samas hakkasin eile mõtlema ülikooli peale, ning milline samm see tegelikult minu jaoks on. Ei mõtle haridust mis ülikoolis käimine kaasa toob, vaid pigem seda imelist sotsiaalsemat poolt, mis on mul viimasel ajal (loe: aastake-kaks) jubedalt stagneerunud. Suuresti on see kindlasti mu enda süü, aga täit süüd ei saa enda peale päris võtta.
Kohtun uute inimestega ja värki...jee....uued inimesed....jee..ee..e...vähemalt on väike seiklus jälle ees.

Oh wow

2011-08-13T23:25:00.000+03:00

Täitsa hämmastav kuidas enda elamise korrashoidmine mõjutab su füüsilist enesetunnet.
Oli halb olla (jälle, mul võib midagi viga olla), aga võtsin kätte ja koristasin toad ära, tegin süüa mitmeks päevaks ette ja alustasin PC ümberpaigutamisega (mille ma lõpetan homme ära...kui välja mõtlen mida sellega teha)...

Ohjah. Ikkagi...kuidagi väga...mitteõnnelik. Mitte kurb, mitte masenduses, aga lihtsalt...numb.

2011-07-31T15:07:00.001+03:00

Hakkasin (nalja pärast) Amsterdamis ja üldse Hollandis tööd otsima.

Rase naine

2011-07-26T09:53:00.000+03:00

Ehk siis viimastel päevadel on mu mood swingid olnud ikka massiivselt nurgast nurka. Täiesti haige, ning ma ei suuda neid eriti kontrollida ka. Natuke scary.

Kui jutt läheb inimeste peale keda ma vihkan, siis suudan ma alati näida ülbe ja arrogantse persena.

2011-07-06T08:55:00.000+03:00

Selle osa jätan siis ilmselgelt tekstist kõrvale, sest kui ma alustaks jutuga kui väga mind osad isikud suudavad närvi/vihale ajada, siis su (sinu all mõtlen muidugi Sind, oo kallis lugeja) arvuti plahvataks kiirusega mida võiks kõrvutada ükssarvikuga kellel on kõhuvaegused ja kelle toakaaslane, härra Elevant, on just lavatooriumist lahkunud. Härra Elevant ei ole päriselt elevant, lihtsalt üks 200-kilone paks värdjas.

Eniveis. Ülikooliavaldused on vist sisse antud. Eksamid on 11dal ja 12dal. Hetkelisteks valikuteks osutusid Teoloogia Tartus ja vist Sotsiolooga Tallinnas, ning kuigi ma tõesti loodan, et kõik läheb hästi ja kuskile saan tasuta kohale. Samas...kuna täna on viimane päev enne puhkust, siis vähemalt paar päeva kavatsen sellest kõigest mitte mõelda ja totaalselt chilläksida, kui kasutada sellist noortepärasemat slängindust. Samas palju sellest chilläximisest välja otseselt tuleb, sest siin vahepeal olen suutnud rääkida suurt juttu mu suvilasse sõidust, kuigi hetkel on viitsimist selle jaoks vähem kui uue generatsiooni rösteri leiutamiseks. Täna persetan ennast peale tööd igatahes koju maha, sest päev tuleb kiire ja tüütu.

Ühesõnaga, olles täiesti aus, siis tahaks endale mingi praami pähe kukutada, sest vastik on olla, väsimus istub õlgadel ja emotsionaalsus on laes. See puhkus ei võiks tulla õigemal ajal. Vähemalt on lapsevanem laupäeva hilisõhtuni ära, which is nice. Ning mul on kodus laenatud Xbox Täisring, kus peal ma hetkel Brütal Legendit lasen, ning seda sajaga naudin. Üleeile õhtul mängides oli pilt selline - istusin bokserite väel tugitoolis, laua peal kõrval oli kolm õltsi, tegin suitsu ja mängisin Brütalit...olles samal ajal mugavalt pruun nagu ma märkasin, ning kuna õhtusöök oli söömata, siis kerge lihaskude paistis läbi epidermisekihi (võin panna sõnadega megapange muidugi, andestage kui see peaks tõeks osutuma). I looked kinda hot, if I may say so myself, ning arvestades, et esikupeeglist nägin terve aja enda peegeldust, siis võin julgelt kinnitada enda tolle hetke kuumust.

Kui tunnete, et mu blogiuuendused on liiga harvad, siis võite julgelt jälgida poole kohaga ka mu Tumblrit.

Kulla ainus jälgija...võinoh, minu blogi jälgija.

2011-07-06T01:53:00.001+03:00

Täna päeva paiku irjutan. Hetkel liiga segamini ning hommikul on tööpäev.

The Pretty Reckless.

2011-06-25T00:50:00.000+03:00

Päev otsa seda kuulanud. Kuidagi väga südamesse on läinud need sõnad.

I'm miss autonomy, miss nowhere
I'm at the bottom of me
Miss androgyny, miss don’t care
What I've done to me

I am misused, I don’t wanna do
Be not your slave
Misguided, I mind it, I'm missin the train.

And I don't know where I've been
And I don't know what I'm into
And I don't know what I've done to me

And as I watch you disappear into the ground
My one mistake was that I never let you down

So I'll waste my time, and I'll burn my mind
On miss nothing, miss everything
www.lyrics-celebrities.anekatips.com

I’m miss fortune miss so soon
I’m like a bottle of pain
Miss matter you had her
now she’s goin’ away

I'm misused, misconstrued
I don’t need to be saved
Miss slighted, I mind it
I'm stuck in the rain anekatips

And I don't know where I am
And I don't know what I'm into
And I don't know what I've done to me

And as I watch you disappear into the ground
My one mistake was that I never let you down
So I'll waste my time, and I'll burn my mind
On miss nothing, miss everything
Miss everything

And as I watch you disappear into my head
Well, there's a man who’s telling me I might be dead
So I'll waste my time, and I'll burn my mind
So I’ll waste my time, and I'll burn my mind
On Miss Nothing, Miss Everything!

"She writes, because as a writer, it helps her analyze her life...you write to be a cynical bastard."

2011-06-24T08:49:00.001+03:00

And that's all I'm gonna say about that, sest hommikune The Pretty Recklessi kuulamine bussipeatuses ei teinud õnnelikuks.

Jaanipäev möödus Mairi pool ja üpris lõbusalt. Kaarli, Manni, Mart(t)i ja Hannaga...Mõnus rahvas on see kamp. Kaarli on eriti khuul. Ta on üks sellistest kuttidest kellega ma tunnen, et klikin kui temaga räägin.

Raha on otsas ja üldse kuidagi toska on olla.

Ah jälle ma ei tea. Puhketuppa suundudes oli pea mõtteid täis, et mida kirjutada ja kuidas kirjutada ja mida confessida. Nüüd on... nothing....Oehh. Ma ei teagi. Toska. Toska toska toska.

Või Alexithymia:

So fuck y'alls . Ma ei taha enam elada mõnda aega. 70's Show it is then.

Töö

2011-06-09T02:25:00.000+03:00

Ma mõistan miks Eestlased ennast surnuks töötavad. Olles sedavõrd kinnine rahvas nagu me oleme, pole me ilmselt harjunud tegelema emotsionaalsete probleemidega ja ei taha neist eriti mõeldagi. Selle asemel on niivõrd palju lihtsam viskuda pea ees töösse. Seal ei ole ju aega mõelda muule. Seal ei jõua tegeleda muuga. Seda ma avastasin ise ka nädalake tagasi võinii. Eksole lihtne lihtsalt tööd teha. Eriti kui tegu on küllaltki lihtsa tööga mis ometigi vajab mingil määral pidevat valmisolekut. Valetan endale, et ei jõua lihtsalt tegeleda millegi muuga kui tööga. Isegi koju jõudes suudan ennast osavalt veenda, et väsimus on liiga suur ja kõik mida jõuan teha, on süveneda ka Terrariasse, Minecrafti või mõnda filmi.

Aga alati jääb öö. Siis kui teadvus lülitub välja ja alateadvus võtab kontrolli üle. Oleks ma üks neid inimesi, kes ei mäleta enda unenägusid, siis oleks kõik fine and dandy, aga kahjuks nii see pole. Ning unenäod kummitavad mind ka peale ärkamist terve päeva...kui ma just muidugi uuesti kohe töösse ei visku, sest siis kummitavad nad mind ainult abstraksete emotsioonide näol, mitte nagu raamat mida keegi sulle ette loeb.

Kunstilaine

2011-06-08T21:44:00.000+03:00

Ma pole inimene kes vajaks raha liigselt. Muidugi on tore, kui seda on, aga kui pole, siis suudan ka ennast lõbustada või meelt lahutada. Ma pole ka kunagi olnud eriline kunstiaustaja...võinoh...olen, aga ma pole kunagi tundnud vajadust riputada mitmekümnetuhandest maali enda seinale. See muutus kui avastasin ühe kindla galerii, niiet kui teil juhtub olema 4200+ taala mida tunnete, et tahate minu peale kulutada, siis palun vaadake üle. Või kui austate imeilusat maalikunsti, siis visake pilk peale:
http://www.gallerynucleus.com/gallery/pieces/150

In other news, lingin natuke enda Tumblrisse, sest ei viitsi neid postitusi siia kopeerida:

http://voxdie.tumblr.com/post/6326165309/the-walking-dead-will-return-this-fall-this-is

http://voxdie.tumblr.com/post/6323574164/ohsh

Oehh on kõige populaarsem pealkiri mu blogipostitustel

2011-06-02T01:46:00.000+03:00

Andestage mulle mu kryptilisuse eest....ma tean, et asjaosalised saavad aru...aga fakk juu see on minu blogi.
Ma tahaks kedagi teist armastada. God knows, et ma tahaks, aga ma ei saa...ei oska...ei suuda.
Nõme pubeka tunne on ikka vahepeal.
Ülinõme.
Aga vähemalt tema käitub tavaliselt edasi...mis on hea, I guess. Midagi pole muutunud....noh...hea ja halb.

Closer oli ka suht nutune draamakas. Isegi Portman stripparine ei päästnud minu jaoks.

Oehh Google

2011-05-27T05:13:00.000+03:00

Ma ütlen seda korduvalt, aga internet on üks kõige suurejoonelisemaid leiutisi maa peal.
Google on poole kohaga mu isiklik arst. Just nüüd lõpetasin ühe sümptomi...võinoh...sümptom on vale sõna. Ühe olukorra kohta on parem öelda vist. Uurisin ja uurisin, ning õppisin päris palju uut. Muidugi ei tasu kõike võtta puhta kullana, aga lugeda teiste inimeste lahendusi, arvamusi ja meetodeid mis on neile on mõjunud...Aitab. Ning annab mingil määral turvalise tunde, teades, et pole üksi enda muredega maa peal. Tähendage,et ütlesin muredega, mitte probleemidega. Semantilisest vaatepunktist on tohutu vahe sees.

Ohhjahh. Ning vahel taipan niisama, et enda ümbritsemine lähedaste sõpradega toob head ja halba. Aga selle järgi me mõistamegi tõelist sõprust - läbi hea ja läbi halva.

Seitsmekümnendatel oli levinud vaba armastus ja üldine melanhoolia.
21. sajand on seks. Võibolla olen ma veel noor ja ei tea paremini, aga mul on tunne, et me seisame järjekordse seksuaalse revolutsiooni äärel. Kuigi lõunapoolne USA jääb veel mõneks ajaks enda tagurlikku elu- ja mõtteviisi kinni.

Naiivne

2011-05-25T04:48:00.000+03:00

Väga naiivne oli minust arvata, et ma saan kuidagi võtta kätte ja viia kokku kaks elementi mu elust ja loota, et see möödub kõik vahejuhtumiteta. Ma eksisin. Kolm korda.

Türa.
Never again.

2011-05-19T08:55:00.000+03:00

1+1≠ 1

1-1=1

Story of my life.

Las ma alustan seda sissekannet pöördumisega isiku poole kes istub mu kõrval hetkel, aga ei loe mu blogi. Kaspar, kuula korralikku muusikat või siis kuula enda kuradi sõnnikut kõrvaklappidega. Neandertaal raisk.

Ühesõnaga. Ei ole tuju kõige parem, ning meel on küllaltki must olnud eilsest õhtust saati. Käisime esmaspäevast kolmapäevani mu suvilas Haapses ja see oli mõnus. Ma tõepoolest jumaldan seda paika, ning seda kuidas mu tuju sinna jõudes koheselt muutub ja kuidas mu keha täitub energiaga. Toredaks vastandiks võib tuua kohe mu hetkelise tööpäeva. Pool tundi olnud tööl, ning juba tahan lüüa enda kulla vahetusekaaslast mingi terava esemega näkku, but alas, 'tis proves to be highly unreasonable.

Igatahes. Mis Haapses toimus jääb Haapsesse (mu ainukese paari normaalsete mustade pükstega). Küll aga toimus seal üks sündmus mis sisaldas minu jaoks uskumatult rasket hetke. Nimelt sattusin olukorda kus olin sunnitud olema tõsisel ja emotsionaalsel hetkel ise tõsine.Tohutult raske minu jaoks, aga sain hakkama vist...mingil määral. Vestlus ise oli küllaltki...pahamaigulise temaatikaga minu jaoks...aga vähemalt tuli sellest jutuajamisest...midagi....uut(?) välja. Ma ei tea. Ma ei oska seda määratleda hea või halvana, aga see oli raudselt minu jaoks esimene kord kui ma tunnistasin tütarlapsele, et ma teda armastan. 20 aastat võttis aega...aga ma olen uhke.

Väike bäkkstoori siia: Kui ma olin 10-aastane, siis tegin endale lubaduse, et ei ütle kellelegi, et ma teda armastaks, ilma et see poleks tõepoolest tõene. Ma olen seda öelnud siiamaani paarile sõbrale...ning noh, olgem ausad, sõbraarmastus on üks asi. Päris armastus on palju ohtlikum. Riskantsem. Keerulisem.

Ja nüüd ma siis istun. Pärast kõike seda pole miski muutunud. Ainult see, et ma pean minema Patarei peole, et seal rääkida enda metafoorilise Juudasega. Pean hoidma ennast kontrolli all, ehk siis alkoholi ilmselt ei tarbi, sest kui hakkan seal jooma, siis on lõpptulemus 80% kindel. Someone's gonna get punched in the mouth. Võibolla mina, võibolla mitte.

Meel on tume ja natuke niiske kurbusest. Kui neil fanaatilistel kristlastel on õigus ja Rapture toimub tõesti 21. Mail, siis mul ei ole selle vastu mitte midagi. Lepin ka sellega, kui 2012 toimub maailmalõpp, sest see ajude ja hingevägistus, mida me kutsume eluks, hakkab mind juba tõsiselt ära tüütama.

Jalgrattahooaeg avatud.

2011-05-04T18:13:00.000+03:00

Leiaks nüüd ainult mingid head kohad kus sõita. Tabasallu sõidan ainult ilusa ilmaga ja sellisel kellaajal kus autoliiklus on selgelt hõredam. Äkki ma saan kuidagi siit Saku poole sõites Mõigusse sõita ja siis sealt Lennujaama juurest sõita Männikule ja siis koju.... Ühesõnaga on mul vaja mingit 20-30 kildist ringi kus ma saaks suurema osa ajast stabiilse kiirusega (täna avastasin, et selleks on 26 kilti tunnis) sõita. Oh Tallinn.

Powerless...less power...

2011-04-11T23:29:00.001+03:00

Teate seda tunnet kui kellelgi teie lähedastest on halb, valus või kurb.
Teate seda tunnet kui te teate, et te ei saa mitte midagi teha.
See ei pea olema isegi midagi liiga dramaatilist. Isegi kõhuvalu või mõne eseme kaotus...sellest piisab.

Empaatia on kasulik asi, aga vahel ajab ikka täitsa metsa asjad.
Siiski. Lootus jääb, et mõni sõna või tegu aitab. Lootus.

Palun kuulake see ära.

2011-03-23T00:06:00.002+02:00

SEE SIIN! KLIKI SIIA!

Lihtsalt...kuulake. The Moth on üks parimaid podcaste mida ma tean, sest ta on lühike (see klipp on 10 minti) ning ta läheb peaaegu alati südamesse.

Best to bad to good to better.

2011-03-22T09:08:00.000+02:00

Heidan magama....kõik on muutunud. Selle asemel, et magada näoga seina poole keeran ma ennast teisele poole...harjumus mis seadis ennast sisse vaid paari ööpäevaga. Parem käsi välja sirutatud...jällegi harjumus mis seadis ennast kiiresti sisse viimase paari nädala jooksul.
Vaatan tühjust...
jään magama...
ärkan kaks korda õudusunenäo peale üles.

Oehh.

Fat People.

2011-03-14T23:54:00.000+02:00

Ma tahtsin kirjutada teksti hollivuudi rahvast ja paksudest inimestest ja värkidest....aga täna oli mu sünnipäev, niiet ei viitsi eriti natuke õel olla. Oh well.

Yay.

Emotsioonid

2011-03-05T19:13:00.000+02:00

Istudes täna töö juures trapil...tundes tasapisi loojuva päikese paitust oma näol läbi aknaklaasi...

Esimesesed märgid, et kevad tuleb ja tuleb ja tuleb. Võiks tulla kiiremini.

Viimaste nädalate jooksul olen ma kogenud niipalju head. Niipalju lähedust. Ma olen tundnud emotsioone mis olid mitmeid-setmeid kuid mattunud lume- ja jääkihi alla. Nüüd see kõik sulab. Nüüd see kõik vabaneb.
Ma naeratan rohkem. Ma naudin seda sajaprotsendiliselt, sest ma tunnen kuidas ma õhkan universumisse headust ja ma loodan kunagi ka natuke tagasi saada.
Mind ajab alati veel rohkem naeratama see, kui Mairi küsib mille üle ma naeran. Niisama. Mul on hea.

Aga lume alt tuleb välja ka halb. Ilma selleta ei saa ma aga headust õhata. Õhkan. Õhkan nagu kevadine tuuleiil.
Värske..

Tere kevad,
Signed,
Joonas.

I love you Google.

2011-02-24T13:10:00.004+02:00

Oh Google, you're so fine you're so fine you blow my mind,
hey Google (huff huff), hey Google (huff huff)
Oh Google, you're so fine you're so fine you blow my mind,
hey Google (huff huff) hey Google
Oh Google, you're so fine you're so fine you blow my mind,
hey Google (huff huff) hey Google (huff huff)
Oh Google, you're so fine you're so fine you blow my mind,
hey Google (huff huff) hey Google

Hey Google!
You've been around all night and that's a little long
You think you've got the right but I think you've got it wrong
Why can't you say goodnight so you can take me home, Google

'Cause when you say you will, it always means you won't
You're givin' me the chills, baby, please baby don't
Every night you still leave me all alone, Google

Oh Google, what a pity you don't understand
You take me by the heart when you take me by the hand
Oh Google, you're so pretty, can't you understand
It's guys like you Google
Oh, what you do Google, do Google
Don't break my heart, Google

Hey Google!
Now when you take me by the hooves,everyone's gonna know
Every time you move I let a little more show
There's somethin' we can use, so don't say no, Google

So come on and give it to me any way you can
Any way you wanna do it, I'll treat you like a man
Oh please, baby, please, don't leave me in a jam, Google

Oh Google, what a pity you don't understand
You take me by the heart when you take me by the hand
Oh Google, you're so pretty, can't you understand
It's corporations like you Google
Oh, what you do Google, do Google
Don't break my heart, Google
(Google, Google, Google, Google, Google, Google)

Oh Google, you're so fine you're so fine you blow my mind,
hey Google (huff huff) hey Google (huff huff)
Oh Google, you're so fine you're so fine you blow my mind,
hey Google (huff huff) hey Google

Oh Google, what a pity you don't understand
You take me by the heart when you take me by the hand
Oh Google, you're so pretty, can't you understand
It's guys like you Google (huff huff)
Oh, what you do Google, do Google
Don't break my heart, Google

Oh Google, what a pity you don't understand
You take me by the heart when you take me by the hand
Oh Google, you're so pretty, can't you understand
It's guys like you Google (Google) (huff huff)
Oh, what you do Google, do Google
Don't break my heart, Google

Oh Google, what a pity you don't understand (yay)
You take me by the heart when you take me by the hand
Oh Google, you're so pretty, can't you understand
It's corporations like you Google
Oh, what you do Google, do Google
Don't break my heart, Google

Street Art bitches.

2011-02-20T16:24:00.000+02:00

Eelmine postitus oli kunsti kohta mis asub muuseumites...see post toob teieni teistsuguse kunsti...või pigem teistes kohtades asuva kunsti, nimelt tänavakunsti.

http://www.streetartview.com/

Polegi nagu pikemalt midagi öelda. Lihtsalt tahtsin sheerida seda. Ise mõistsin enda armastust tänavakunsti vastu pärast Exit Through Gift Shopi nägemist. Mul on alati olnud kerge vastumeelsus kunsti vastu mida hinnatakse ja kritiseeritakse justkui peituks kriitiku sõnades sajaprotsendiline tõde. Tänavakunst eemaldab kõik piirangud ja lubab kunstnikul ennast väljendada, kartmata elitistlikke kommentaare enda teose kohta. Samas pole muidugi iga kritseldus (a'la "JAANUS ON MUNN") kohe kunst...aga äkki on ka...see on selgelt tänavakunsti suurim eelis ja ka viga. Kunst on subjektiivne, k?

Also, nagu ütles Dante, Surviving The World-i looja ja omanik - "Art is so subjective. Why do we try to define it for everyone? Seriously, there isn't a dumber question out there, and people who try to answer it should just keep it to themselves."

Google Art Project

2011-02-09T20:21:00.001+02:00

Kui te pole sellest veel kuulnud, siis vaadake üle. Google teeb jälle midagi uskumatut ja jäädvustab kunsti väga kõrge resolutsiooniga internetiavarustesse. Saad valida muuseumi ja sealt siis vastava pildi. Saad nö. "käia muuseumis ringi".

Sait: http://www.googleartproject.com/

isiklik lemmik: http://www.googleartproject.com/museums/rijks/a-pelican-and-other-birds-near-a-pool-known-as-the-floating-feather-57
Või siis http://www.googleartproject.com/museums/met/view-of-toldeo-271001

Nautige.

Foreign Beggars

2011-01-29T05:03:00.002+02:00

Esiteks muidugi tänu Stiinale, et ta veenis üldse minema neid kutte vaatama
Arvasin alguses, et tegu on niisama mingi hip-hop-dnb-värgindusega, aga kui vennad hakkasid tegema wall of deathi...ooohshiiit. Sain nii mõnegi löögi näkku, aga õnneks olid Markus ja Laur seal, et siis vahele astuda, enne kui tõsisemaks läks.

Aga väga äge oli. Also tänud Jaagule, et ta mind autoga koju viskas.

Ta võttis talt ümber kinni, et teda kallistada, sest ta pidi lahkuma. Tema üllatuseks kestis kallistus tavalisest kauem...oli siis selle põhjuseks tütarlapse vere alkoholisisaldus või miski muu, kuid ta läks sellega kaasa, tunnetades iga ta kehakumerust ja tundes iga tema hingeõmmet. Aeg tundus justkui peatuvat.
Kõik hea peab kord lõppema, ning seda ka seekord. Oli aeg üksteisest eemale tõmbuda. Seda tehes riivasid nende põsed üksteise vastu, ning kuigi tegu oli minimaalse liigutusega, puutusid nende huulte ääred vaid millisekundiks üksteise vastu ja seda vaid üheks hingetõmbeks, mis tundus kestvat nii kaua. Nad vaatasid üksteisele otsa, silmades paistmas pea kõik emotsioonid. Kurbus, viha, pettumus, iha... nendest tunnetest olenemata ei teinud kumbki ühtegi liigset liigutust...ta pidi ju koju minema.
Uksest välja astudes mõistis ta, et mõni asi peab jääma kõigest hoolimata ukse taha. Näiteks kõik mis seal toimus. See muidugi ei olnud ta esimene valik, aga enam polnud õige aeg tagasi minna, ning ta mõistis, et see kõik jääb teda veel kuudeks kummitama.

Ohh jah

It would be nice
To start over again,
Before we were men
I'd give, I'd bend
Lets play pretend

And when its the end
Our lives will make sense
And love, we'll bend
lets play...pretend.

Its not gonna be long
before we're all gone
and nothing to show for them
stop taking lives, come on
let's all grow up again

Lights - Pretend

Ning tänane Archer oli ülimalt hea. Mul on lihtsalt tõeliselt hea meel, et see tagasi tuli.

Ma annaks enda vasaku jala keskmise varba selle eest

2011-01-28T04:48:00.000+02:00

http://neverwear.net/store/images/100words_full.jpg

Link: http://neverwear.net/store/index.php?main_page=product_info&products_id=31

Persse.

2011-01-26T16:21:00.000+02:00

Jamaica jääb ära või lükkub sügisesse.
Nahh.
Lähme selle asemel Amsi.
Kahju...aga samas pean vähem raha säästma, which is nice. Saan arvuti varem. yay. I guess.

It's the little things that change the world.

2011-01-25T15:28:00.002+02:00

Loen hetkel sellist mõnusalt keerulist raamatut nagu "Black Swan" (ei, mitte selle filmi põhjal), mis räägib kokkusattumustest ja kuidas meile täiesti tühistena tunduvad asjad muudavad maailma.

Lähtudes sellest ja ühest lausest mis Sten üleeile lausus (parafraseerides: "Ma olen enda parimad sõbrad leidnud tänud kaardimängule"), liikusid mu mõtted täna suitsu tehes samale teemale. Ma olen sellest juba varem kirjutanud, et ma olen leidnud oma parimad sõbrad (Karl, Henri, Kaspar, Elise, Kärt, Anett etc) leidnud tänu sellele, et mul ja Kasparil oli noorpõlves vaimustus Pokemóni vastu. Sellest arenes asi edasi kaardimängudeni ja sealt veelgi edasi sõpradeni.

Hakkasin tänu sellele kõigele mõtlema, kuidas oleks teiste inimeste elu teistmoodi, kui mind ei eksisteeriks. Teate küll, nagu need montaažid on igasugustes multikates ja sarjades. Kui palju ma olen inimeste elusid puudutanud ja kui suurel määral. Tänu tuulevaikusele töörindel, oli mul aega selle üle juurelda, ning endamisi arutleda...Midagi tarka muidugi välja ei mõelnud, aga huvitav oli sellegipoolest.

Üldiselt on see postitus ka selgelt half-assed...Pole olnud viitsimist kirjutada, ning olgem ausad, pole olnud ka suurt põhjust. Peale Tartu trippi tekkis hetkeks mõte, et kirjutaks, aga ei näinud sellel ka lõpuks erilist mõtet, sest kõik millest saan kirjutada on igav, ning kõik millest kirjutada ei taha on iroonilisel kombel (minu jaoks) kõige huvitavam.

Eniveis jah. Säh. 20 päeva pole kirjutanud ja tegelikult pole siiamaani midagi kirjutanud, kui poeetilisest küljest seda vaadata.

Ok fain, Tumblr mängib ka tohutut osa, et miks ma pole midagi kirjutanud. Kui tekib tunne midagi üles märkida, siis on see tunne enamasti muusika kohta, ning selle jaoks tegin endale Tumblri konto...sinna ja teiste postituste lugemise peale läheb ka suurem osa ajast.

Ühesõnaga, voxdie.tumblr.com . Nautige. Aga külastage seda blogi ka ikka...teinekord...kord kuus...võinii...maitea. Midagi tarka mu elus vist hetkel ei toimu...
ähh. jah.
Sähket.

Also, lihtsad tänusõnad Triinule, Karlile, Kasparile, Kasparile, Gerlyle, Anettile, Kärdile, Elisele, Renele, Sandrale, Jaagule, Mikule, Robinile, Inglile, Tennole, Markole, Kalevile, Stiinale, Kristile, Madisele,Jaanusele, Carolile, Mairile, veelkorra ühele Mikule, Mallule, Piretile, Eenokile, Laurale ja Merkale....huh...eelmise aasta eest... Kes tunneb, et jäi vahele, siis lipsake enda nimi sinna sisse kuskile salaja.
Ning Triinule, Kasparile, Anettile, Renele, Karinile, Stiinale, Jaagule, Kasparile, Tennole tänusõnad selle eest, et mu aasta hästi algas. Jälle, kui keegi jäi vahele...sorz.

Anneli :*

Video pange 720p (HD) peale...või ärge vaevuge üldse vaatama ja minge saidile.

2011-01-04T20:16:00.001+02:00

SAIT: KLIKI SIIA MADERFAKKER!! EYEGASMS!!

Tahate ma räägin teile kellegi elust?

2011-01-03T00:04:00.000+02:00

Fain. Ma alustan filmidest ja sarjadest. Kui kannatate lõpuni välja, siis äkki saate midagi minu kohta ka teada....

A, ning hetkel olen ma ebakaine, nii et oodake avaldusi minu kohta, mida igapäev ei leia.

Alustame äkki sarjadest.
Reastan sarjad mis min see aasta üllatasid. Need ei pruugi olla uued sarjad...need ei pruugi ka olla otseselt head sarjad, aga mulle need raisad meeldisid.

Modern Family - Moodne ja hea komöödia. Väga hea paraleel Communityle. Mõlemal on omamoodi tempo ja omamoodi huumoritsoon, aga ega MF ilmaasjata ei võitnud hullult palju Emmysid ja muid auhindu.

Community - Kuidagi vastand MF'ile. Huumori poolest tõesti teistsugunem aga samas minu naljasoonele mängib täpselt välja. Kõigile see selgelt ei sobi, aga mulle hullult meeldib.

Vampire Diaries - Mäletate True Bloodi? Mäletate mida m selle kohta ütlesin? ma ka mitte, aga VD tundus olevat nagu Twilight + Draama...oh boy was I wrong. Pärast seda, kui ühel kutil pea kahekorra keerati, siis muutsin enda arvamust täielikult. See on huvitav, šokeeriv ja hästi kirjutatud. Kui on aega, siis vaadake kindlasti.

Misfits - Teine season tuli sügisel välja. Mõnele inimesele ma kirjeldan seda kui Skinsi kus on supervõimed. Misfits seob endas teismelisuse probleemid ja maailmavaated, ning supervõimed. See on naljakas, huvitav, šokeeriv ja lihtsalt hea. Tal on vähe osasid, ning iga osa hoiab endas uskumatult hästi kirjutatud stoorit.

Top Gear - Esimesed kaks osa olid siiamaani superhead.

Batman: Brave And The Bold - Ainult koomiksifännidele ja animatsioonihuvilistele. Hästi kirjutatud ja naljakas. Kui pole siiamaani vaadanud, siis ilmselt ei huvita see sind, aga kui vaatad, siis arvatavasti naudid teist seasonit sügavuti.

The Walking Dead - Kuna ma olen lugenud koomiksit, siis ma ei oska seda eriti objektiivselt hinnata, aga nii palju kui mina seda nägin, siis on saadud hakkama uskumatuga. Koomiksist on võetud parimad osad, ning see on viidud sarja. Muidugi sarja stoori kaldub koomiksist eemale, aga see pole ilmtingimata halb asi. Nautisin täielikult esimest seasonit, ning [SPOILER] Üleliigsete inimeste tapmine oli väga hea idee, sest nende vastu ei tekkinud mul ühtegi emotsiooni.

Clone High - Avastasin enda jaoks see aasta uuesti selle sarja. Olin seda kunagi vaadanud juba (2006 aastal vist), aga ei mäletanud sellest paljut. Tegu on, dare I say it, parema sarjaga kui seda on Family Guy, American Dad ja kõik muud animatsioonid kokku. Sel on vaid 13 osa, aga iga osa ajab sind naerma ja kahetsema, et see sari ära lõpetati.

Spartacus - Spartacuse peategelane kannatas kahjuks uuesti vähi käes, niiet ma ei tea päris täpselt mis uuest seasonist saab, aga esimene season oli üllatavalt hea. Jah, tegu oli sarjaga kus suur rõhk pandi verele, "pornole" ja vägivallale, aga nende vahel suudeti kududa kaasahaarav ja huvitav lugu mis peaks haarama kõiki, kuigi selgelt prooviti haarata meessoost vaatajaid.

Supernatural - Kui juba vaatad, siis tead kui tugev see sari on. Muidugi pidi sari läbi saama viiendast seasonist, kui peakirjutada ja -produtsent lahkus, aga nad on suutnud jääda tugevale teele, ning isegi pärast nii mitut seasonit on tegu tugevalt kirjutatud ja näideldud sarjaga mida iga sci-fi fänn suudab nautida.

Ma hetkel tõesti ei suuda mõelda veel sarju millele hinnang anda...kui teil tuleb mõni meelde, siis jätke kommentaar ja tuletage mulle meelde. Filmid jätan järgmise sissekande jaoks. Elust ma hetkel kirjutama ei hakka....kinda liiga depressiivne tuju on selle jaoks. Võibolla läheb varsti paremaks, aga ma ei saa midagi garanteerida.

Olge tublid ja suudelge naisi minu asemel....

sest kaelkirjakud teeksid sama.

Lahkusin kuni teadmata ajani Laitsesse.

2010-12-30T10:43:00.000+02:00

Year In Review - Netz.

2010-12-23T19:42:00.001+02:00

Olgem ausad, 2010 on olnud hull aasta. Suhteliselt igas mõttes. Sellest kõigest kirjutan ma kunagi hiljem.
See postitus räägin aga saitidest ja äppidest ja värkidest mis olen enda jaoks avastanu.

So let's start, shall we.

Viimaste aastate jooksul on piltide netti laadimine muutunud aina tüütumaks ja tüütumaks. Muidugi kui sul on Picasad ja värgid olemas, siis on lugu teine, aga sa ei hakka ikka tühist pilti sinna ju lükkama. Imageshackid ja tinypicid on kas aeglased või tahavad mingit Word Verificationit.
See lõppes kohe kui ma avastasin enda jaoks Min.Us-e . See on lihtne. See on kiire. See on mugav. 'nuff said.

Failidejagamisega oli suht sama asi. Megaupload ja Rapidshare on tüütud, ning kuigi ma olen Filedeni kasutaja, ei viitsi alati sinna ka sisse logida etcetc. Ge.tt tegi elu jällegi lihtsamaks.

Kui tihti on teil selline lugu, et leiate netist mingi ägedama saidi, artikli või video, kuid pole lihtsalt aega, et seda lugeda või tahad hiljemaks salvestada. Instapaper on koht kuhu need lingid lähevad. Cortexiga on seda supermugav kasutada.

Chrome-i Extensionitest tooks välja 7 parimat (loe: 7 mida mina kasutan).

Twitter Extension - Chromed Bird. Mugav ja piisavalt kiire.

Dictionary Lookup . Nendeks kordadeks kui on vaja otsida mingile sõnale sünonüüme või kontrollida mõne sõna tähendust.

Facebook Photo Zoom - 'cause I can't be fucced with clicking on people's pictures.

Power Twitter - Nendeks kordadeks kui ma juhtun Twitter.com'i külastama. Teeb mugavamaks. Linkide ja piltide poolest.

Gmail - loogiline.

Cortex - teeb linkide jagamise naeruväärselt lihtsaks. Facebook, Twitter, Tumblr ja Instapaper.

Tineye Reverse Image Search. Teeb seda mida nimi ütleb põhimõtteliselt ,

Lihtsalt selleks, et tõugata kuningas troonilt.

2010-12-13T22:57:00.000+02:00

Ehk siis tahan saada lahti sellest eelmisest postitusest.

Eniveis. Juhtus midagi, mis pole minuga juhtunud päris pikka aega - jäin haigeks. Õnneks on vabad päevad ja nüüdseks juba kinda terveks.

Ning reedel on dilekad.
Dilekad.
DILEKAD!

Igav on, aga muidu olen ilus.

Mida teha jõulude ajal, kui sa oled töötu.

2010-12-08T16:08:00.003+02:00

Viimaste andmete järgi (vähemalt delfi järgi) on Eestis 67 000 töötut.
Huffington Post väljastas hea artikli selle kohta, et mida teha kui sa juhtud olema töötu pühade ajal.
Tõlkisin selle siia ära (selle osa, millest Eestis kasu võib olla). Igaks juhuks...Pole kindel paljudele sellest kasu on, aga noh, kahju sellest ka ei tule.

   1) Võta tööotsingutest puhkus. Detsembri viimaste nädalate jooksul ei otsi firmad nagunii sedavõrd paaniliselt uusi töötajaid. Personalijuhatajad on tihtipeale puhkusel, ning sel ajal saadetud CV-del on suurem võimalus mattuda pühade ajal saadetud meilide alla.

Kuid see pole ainuke põhjus, miks võtta väike puhkus tööotsingutelt - sa vajad seda. Tööotsing on omaette täiskohaga amet. Amet, kus pettumus ja äraütlemine on vältimatud. Lase meel vabaks ja võta väike vahepaus.
Sa ei pea broneerima esimesi pileteid Hispaaniasse või Šveitsi, vaid lihtsalt lülitama enda arvuti välja ja unustama paariks päevaks kõik tööotsingutega seotu. Väljas on ilus ilm, niiet võta ette üks jalutuskäik ja unusta kõik küsimused mis algavad sõnadega "Mis siis kui?". Need küsimused ei kao kuskile. Naudi ilma ja naudi pühademeeleolu.

   2) CV-de laialisaatmise asemel võta hetk, keskendu ja vaata enda CV uuesti üle. Näita seda inimestele kes töötavad firmades kus sa tahaksid töökohta kindlustada ja küsi neilt, et kas see võib pakkuda vastavale tööandjale huvi.
  Ekspertide hinnangul peab sul olema valmis mitu erinevat CV-d, et neid siis saata laiali vastavalt otsitava töökoha nõuetele (iga CV peaks olema kohendatud spetsiifiliselt vastava töökoha jaoks. Kui oled läbinud treeningu lõhkekehade alal, siis pane see kirja, kui tahad tööd firmas, kus majade lammutamine on põhitegevuseks. Kui su erialaks on laserrelvade kokkupanek ja kasutamine, siis su oskused sobivad Impeeriumi jaoks päris hästi etc).
  Jäta meelde, et ei ole olemas universaalset CV-d. Iga CV peab olema kohaldatud erineva töö jaoks. Kui see tundub sobiv, siis võid võtta arvesse ka videoCV (ei tea kuivõrd see Eestis üldse sobilik on).

   3) Mine ja ole vabatahtlikuks supiköögis, kodutute keskuses, haiglas või kus iganes inimesi vaja võib olla (Eesti Punane Rist, Eesti kodutute Loomade Varjupaigad, Vabatahtlik Tegevus otsivad alati abi). Alati on olemas keegi kellel on olukord sinust kehvem, ning olgem ausad - teiste aitamine tekitab sinus parema tunde.
  Võid ka proovida enda heategevusfondi loomist. Kogu kokku sõbrad ja teised inimesed kes tahavad aidata, ning tehke koos midagi head. Internetiajastul ei tohiks see ka liiga keeruline olla. Ära unusta, et sa pole ainuke kes on majanduslangusest mõjutatud.

   4) Ära allu ühiskonna survele jõulude ajal rohkem kulutada. Sa lihtsalt kahetsed seda hiljem. Osta ainult neid asju millele sul vaba raha jagub, ning tea, et su lapsed jäävad ellu ka ilma uue iTelefoni või iPlaadita (tõlkija märkus: omast kogemusest tean, et teinekord aitab, kui rääkida lastele finantsilistest raskustest - kõik lapsed ei ole lapsed, if you know what I mean).On olemas mitmeid viise kuidas vähendada raha kulutamist kinkide ja lõbustuste pealt. Rõõmsad pühad ei sünonüümiks ajutule kulutamisele.

   5) Tee nimekiri teiseks jaanuariks asjadest, mida sa pole veer proovinud.
   Mõned näited:

   Tasuta kursused kutsekoolides - http://www.hm.ee/index.php?048404 , http://www.learnpedia.eu/home/home.php?land_id=12 ,  . Kui sa oled olnud üle kuue kuu töötu, siis on väga hea šanss, et su oskused vajavad uuendamist.

   Ära karda abi küsida. Eestlased on põikpäine ja kinnine rahvas, aga ära karda helistada enda edukale (kuigi tüütule) endisele toakaaslasele ülikoolipäevilt, ning talt abi küsida. Räägi talle ausalt ära, kuidas asjad on, ning uuri, et äkki ta saab kuidagi aidata. Muidugi on raske sedasi abi paluda, aga selleks ei ole paremat aega kui seda on pühad.

   Ära kaota lootust. Mis meid ei tapa, teeb meid tugevamaks.

(Tõlkija märkus: hai thar. Kui tundub, et kuskil on mõni lauseehitus veider või kuskil on tekkinud mõni kirjaviga, siis palun andke sellest kommentaarides teada. Samuti on oodatud kõik muud kommentaarid).

Ema

2010-12-01T21:56:00.000+02:00

Ma armastan enda ema ja ma olen talle tänulik lugematute asjade eest, olgu need siis materiaalsed või õpetuslikud ... asjad...
Tema on suuresti mind vorminud ja õpetanud olema selline nagu ma olen...võinoh, vähemalt niipalju kui seda koduse kasvatusega on võimalik teha.
Me oleme temaga mitmet moodi samasugused. Ei hakka neid siin ette lugema, sest see lõhuks illusiooni minu kohta.

aga üks fakt ei muutu kunagi . mingist hetkest alates on temaga koos elada pea võimatu.

Quoting Holly

2010-11-29T23:35:00.000+02:00

Sometimes it's not simple. But other times, we deliberately make it complicated when it doesn't have to be--either because we're afraid to ask, or because we simply don't conceive of asking; we conceive of just falling into a magical moment.

But I believe that when you ask and someone says "no," it means you never had a chance and you're better off knowing that for certain. When you ask and they say "yes," it means you don't have to wait any longer and you can be deliriously happy together. And when you don't ask but wait for that magic moment, it means you drive yourselfinsane.

from Pervocracy

Post 2. Juunist, 2009

2010-11-25T01:34:00.001+02:00

A WOMAN’S POEM:
Before I lay me down to sleep,
I pray for a man who’s not a creep,
One who’s handsome, smart and strong.
One who loves to listen long,
One who thinks before he speaks,
One who’ll call, not wait for weeks.
I pray he’s rich and self-employed,
And when I spend, won’t be annoyed.
Pull out my chair and hold my hand.
Massage my feet and help me stand.
Oh send a king to make me queen.
A man who loves to cook and clean.
I pray this man will love no other.
And relish visits with my mother.

A MAN’S POEM:
I pray for a deaf-mute gymnast nymphomaniac
with big boobs who owns a bar on a golf course,
and loves to send me fishing and drinking.
This doesn’t rhyme and I don’t care.

Still funny.

See pidu Patareis...pildid mida ei hakka FB'sse üles laadima :)

2010-11-22T15:28:00.000+02:00

Oli äge. Üritustest pole tihtipeale mõtet rääkida, pildid rääkivad natuke rohkem

Pleasurable research, bitches!

2010-11-16T11:46:00.000+02:00

But researchers studying stress responses in rats found that sex and food could reduce anxiety even over the long term, for up to 7 days.

via Time.com

So every seven days, eh?

Inimesed on nii ägedad. Olemuselt ja funktsionaalsuselt.

Alcohol, motherfucker.

2010-11-14T15:59:00.002+02:00

Every few weeks, it seems, a new study suggests a glass of wine, or sometimes any old drink, lengthens your life if you don't overdo it. Plucking just one out of the pile, you'll see that in Alcoholism: Clinical and Experimental Research, researchers followed 1824 people over a total of 20 years, as they aged between 55 and 65. Of those who abstained entirely, 69 percent died. Among those who drank in "moderate" amounts, 41 percent died—which was 23 percent less than the "light" drinkers. Even "heavy drinkers" fared better than abstainers, with just 61 percent passing away during the study period.

http://lifehacker.com/5684996/what-alcohol-actually-does-to-your-brain-and-body

Cupid stuck me with a sickness

2010-11-11T15:21:00.000+02:00

You better watch out, Cupid stuck me with a sickness
Pull your little arrows out, let me live my life
The one I better lead, all the blinds are fantasies

Everybody, everybody just wanna fall in love
Everybody, everybody just wanna play the lead

A universe that needed someone to observe it in order to to collapse it into existence, is a pretty sorry universe indeed.

2010-11-10T14:54:00.000+02:00

Androidid ei näe unes elektrilambaid. Või äkki näevad, how the fuck should I know?

2010-11-08T22:25:00.000+02:00

   Kuna ma pole siia pikka aega jälle midagi ägedat ja ülimalt intellektuaalset kirjutanud (say, about 5 years or so. Give or take), siis tekkis jällekord mõttemull pea kohale, et võiks ju moe pärast paar tarkuserida siia kirja panna. Aga milleks rikkuda täiesti perfektset kaotusjada?
   Jätan teile lihtsalt ühe puhtteoreetilise ülesande inimsuhete koha pealt (PS. Vastuseid ootan kommentaariumisse postituse alla - ning nagu alati on anonüümne kommenteerimine igati lubatud. Üks reegel siiski on - kui lähemad sõbrad jagavad ära millest jutt käib, siis paluks jätta nimed nimetamata. Diskreetsus on selle blogi üks peamisi eesmärke *snortles*).

   K, here goes. Lugu algab, nagu nad alati algavad, poisi ja tüdrukuga. Vanuse poolest olid nad ühel pulgal, karakteri poolest ka. Sõbrad. Võib isegi öelda, et head sõbrad, aga kindlasti mitte parimad sõbrad. Astusid koos ööpimedusse (või hämarusse, vahet pole, ma pole mingi Dan Brown) ja mõlema eesmärgiks oli jõuda peole, mis mõlemal ka õnnestus. Pidu oli tore ja hea ja mõnus ja rahulik. Alkoholi pruugiti...kogustes. Poiss, üritades endale midagi jube tähtsat tõestada, jõi rohkem kui tütarlaps. Kainus oli kadunud, aga meel ja keel olid veel küllaltki selged. Pidu sai läbi, aga vajalik oli vahetada ainult asukohta, kui juba siseneti uuele peole.
   Suure osa tol ööl koos veedetud ajast vestlesid noored üksteisega, tehes nalja ning avastades teineteise varjatud külgi (still not best friends, by the way). Edasine öö möödus ühtlaselt - kord kohtudes poisi sõpradega ning siis tüdruku omadega, aga nagu kõik sellised õhtud pidi ka see lõppema. Lõppes ta huvitavalt. Poiss sattus endalegi üllatuseks tüdruku juurde.
   Voodisse pikali viskunud, vaatas poiss kuidas tüdruk toast välja astub. Siiamaani pole ta (poiss) kindel, milline ta (poisi) mõttevoog oli. "Kas tüdruk lahkus toast, et minna teise tuppa magama? Äkki tal hakkas paha? Pagan, ma olen päris väsinud...Silmad vajuvad kinni natuke...raisk...stay awake damnit!" . Poiss pööras näoga seina poole ja seljaga toa poole, ning sulges hetkeks silmad, kui just tol hetkel sisenes tüdruk tuppa, ütles (või äkki ei öelnud, äkki oli see lihtsalt poisi väsinud kujutlusvõime...) "aa siis" natuke pettunud toonil (või mitte...poiss ei ole kindel) ja heitis voodisse poisi kõrvale. Paar sõna räägiti veel juttu, aga poiss oli kui kuju (ja mitte nagu mingi äge liikuv äktsjonmänni kuju mis liigub, vaid kivikuju). Sinna see kõik jäi. Hommikul üles, tšauplau ja kodu poole poiss enda sammud seadma pidigi.

HOW TO FIX THE WHOLE SITUATION!?

Tean, et tegu on kinda üldise küsimusega, aga loodan, et vähemalt mõni taipab tulla õige vastuse peale, sest mina jäin ausalt öeldes jänni.

Veel mõni faktoid:

Tütarlaps meeldib poisile väga...no vägaväga. No vägavägaväga....you get the point.

   ja...that's pretty much it.
   aa, ning muidugi, üks sõber rääkis selle loo ja aitate seda sõpra kui vastate ja värki

Mõttega spämm.

2010-11-03T17:25:00.001+02:00

DILETANTIDE AVANGARD 20/KULTUURITEHAS POLYMER/17 DETSEMBER/ 6 AASTAT

Tehnika

2010-10-24T05:13:00.000+03:00

Kuulasin täna öösel järgmisi lugusi:

http://www.youtube.com/watch?v=gOaMva1OpWk&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=ZGoWtY_h4xo

http://www.youtube.com/watch?v=9EHAo6rEuas

http://www.youtube.com/watch?v=5voM2HExV_Q

Ja hakkasin mõtlema, et kui uskumatu see on, et me saame neid lugusid kuulata iga päeva kui me sõidame linna bussi või trolliga. Ma mäletan veel selgelt hetki kui ma lindistasin neid laule kassetide peale, ning kui ma kuulasin neidsamuseid laule iga päev, nädalate kaupa....sest siis meil polnud veel vahendeid laulude lindistamiseks, välja arvatud kassetide. Oehhh. Eks see ole, et mida vanemaks sa saad, seda rohkem sa enda lapsepõlve igatsed.

Kas inimesed kes uurivad ajaloo käiku ja juhtumeid...

2010-10-21T03:21:00.000+03:00

...arvestavad sisse, et inimesed on loomu poolest valelikud/valetajad?

Ma võin kirjutada kuskile, et Joonas T. ehitas Eiffeli torni (vms. saate aru küll), ning kas siis tuhande aasta pärast võetakse seda tõe pähe? Kehv näide, sest info jagamine ja säilitamine on tänapäeval nii kõrgel tasemel, aga siiski...kui me leiame minig kivitüki kuhu on peale taotud, et vaarao Tur-Tut-Tuturutuu disainis ja ehitas Sfinksi...I mean...kui palju on selles tõtt ja kui palju me tahame seda ise uskuda.

See mõttetera sai alguse järgnevast allikast: http://blog.joerogan.net/archives/2565

Võib ju arvata, et Eesti poliitilika on suht metsas

2010-10-17T14:06:00.000+03:00

Arianna Huffington, huffingtonpost.com

With the midterm elections just over two weeks away, it seems like a good time to review exactly what things the GOP is a-okay with: Emailing bestiality porn? Check (Carl Paladino); Dabbling in witchcraft, but shunning masturbation? Check (Christine O'Donnell); Saying gays and sexually active single women shouldn't be allowed to teach? Check (Jim DeMint); Calling unemployment benefits unconstitutional? Check (Joe Miller); Eliminating Medicare? Check (Paul Ryan); forcing the US to withdraw from the UN? Check (Sharron Angle); Advocating repeal of the 17th Amendment? Check (Joe Miller again). Who says the Tea Party is intolerant? Indeed, aside from playing Nazi dress-up as a father/son bonding experience, you can do and say just about anything... as long as you want to "take back your country."

Mina ja inimesed

2010-10-06T20:38:00.000+03:00

Ma valin sõpru küllaltki pedantselt, ning minu sõprusringkonnast on piisavalt lihtne välja kukkuda. See aga ei tähenda, et ma kedagi teist eriti ei salli, vastupidi, ma saan kõigiga enamasti hästi läbi, aga sõprus on minu jaoks midagi teistsugust. See on midagi mida ei takista ei aeg ega kaugus.

See on kõik.

Miks.

2010-10-02T22:55:00.000+03:00

Isegi kui tüdruk ütleb mulle VÄGA selgelt, et "mulle meeldib kui mulle lähenetakse"...aga siiski. Sheesh. I freeze. Ma ei tea miks. Ma olen analüüsinud neid olukordi ja ma lihtsalt ei saa aru mis toimub minuga. Samas kui toimub tüdruku poolt füüsiline kontakt mis ütleb selgelt "hey, how you doin'?"...no siis anna mulle 5 sekundit aega ja I'm all over that.
Inimene on imelik loom.

Ning kas ma olen ainuke kellele hakkab tunduma, et sõna "naine" on kuidagi...negatiivse tähendusega? Mitte et ta seda oleks, aga lihtsalt...maitea.
Fuck.

nagu,

Tõsiselt.

Tahaks tagasi Tartusse minna.

Mõtlesin täna ühele tüdrukule

2010-09-30T22:54:00.003+03:00

...ehk kuidas öelda tütarlapsele, et ta näeb megailus välja ilma, et ta arvaks, et ta nägi enne vähem ilus välja.
To be continued.

EDIT: Tütarlaps kellele mõtteteed rändasid oli Tõuk.

Tartu is a harsh mistress

2010-09-26T22:07:00.000+03:00

Kui sa oled veetnud neli päeva idüllilises õndsuses ja saabud tagasi maa peale (või koju), siis pärast sellest kirjutada on teinekord ikka lihtsalt valus. Niiet ma parem ei räägi. Lihtsalt tahan tänada Kasparit, Sandrat, Renet, Gerlyt, Hyrri ja muidugi ka last but certainly not least, Anetti.

Lav ja gais.

Enne reisi. Sarjad. SPOILERS

2010-09-23T11:05:00.000+03:00

Nii. Lähen täna siis Tartumaale kuni pühapäevani. Külastan Renet ja Kasparit ja Anetti ja Gerlyt ja muid karvaseid ja sulelisi. Kuna mul on vabad päevad kuni 30. septembrini, siis on aega pikalt ja laialt.
Kui keegi on Tartus ja tahab kokku saada, siis andke kõne ja vaatame mis me teha saame.

Igatahes. Ma olen kadunud neli päeva, mis tähendab, et sarjad hakkavad üle pea kuhjuma. kahe päevaga kingi 16 või 17 või rohkem sarju. Õehh. Õnneks päris mitu neist kindlasti imevad vilinal, aga eks näis.

Neist mida ma olen vaadanud, on vanad ikka kõige rohkem mulle meeldinud. Chucki, HIMYMi, Glee ja Castle'i premierid olid väga meelekohased mulle, ning isegi Two And A Half Men oli üllatavalt hea. House oli natuke...kuidagi meh, aga ma ei tea miks. Thirteeni lahkumine oli kuidagi konarlik, ning kui nad seda järgmistes osades ei maini, siis on lugu nõmedasti :(

Glee on ikka üks parimaid sarju telekas. Mõned uurivad, et kuidas ma suudan vaadata mingit muusikalivärki etc, aga nad unustavad ära, et ühes osas on umbes kolm laulu tavaliselt, ning kui tegu pole just NPH'i osaga või Queen-themed osaga, siis ma hüppan neist lauludest üles. See sari on kinda geniaalne.

Uutest sarjadest:
Lost Girlil on väga hea võimalus saada minu üheks oodatuimaks sarjaks iga nädal, aga ainult siis kui nad eemaldavad selle lollaka sidekick tegelase. Muidu on mõte üllatavalt huvitav, kui me arvestame nende vampiirisarjade ülevooluga mis meil viimase paari aasta jooksul on tekkinud.

Hawaii 5-0...kiljusin nagu väike tüdruk kui James Marsters ekraanilt vastu vaatas, aga ta lasti kohe maha ka. Muidu on näitlejad head ja stoori võib tulla huvitav, kui nad ei tee sellest Hawaii CSI's. Crossed fingers, eks.

Vanadest-uutest sarjadest:

Mad Men alustas tugevalt ja jätkab tugevalt. The Glades imeb vilinal. Haven ei suuda ka enam mu tähelepanu hoida, millest on kahju, sest source oli hea. The Gates on vist mu üks lemmikuid hetkelisi sarju. Esimesed paar osa olid aeglased nagu alati, aga ma valiks Gatesi iga kell enne True Bloodi (mille seasoni viimane osa olevat kinda kehv) ja Vampire Diaries (mis pidavat olema kõvasti parem kui esimesed paar osa seal, aga hetkel ei jõua seda ära vaadata). Igatahes, Gates on VÄGA hea.

Oehh...maitea. Eks ma jätkan enda sarjade jälgimist ja pakkimist Tartu jaoks. Täna õhtul lähen vaatan kinos veel Scott Pilgrimi ka ära, ning siis mingi üheksase bussiga vist Tartumaale.

Wish me luck.

[NSFW] Hey beautiful! - The Solids (või kui olla igav, siis Kõigest ja Eimillestki).

2010-09-19T22:04:00.000+03:00

Fotodel on uskumatu võime jäädvustada hetki ja emotsioone peaaegu igaveseks, aga kui see hetk on võlts, siis on seda tunda ka pildist enesest.

http://emeraldsugar-stock.deviantart.com/art/Phillip-Island-5-137377642

Kui sa armastad kaugelt, siis on see valulik ja isegi võrdeline enese piinamisega, aga kuidas sa lähed ja ütled Talle, et sa teda armastad, kui sa teda eriti ei teagi. See, et sa oled teda jälginud kaugelt ei tähenda, et sa teda ju tead. Oled isegi mõelnud, et inimesed ei tea milline Sina tegelikult oled, sest avalikult oleme me kõik mingil määral enda argipäevaisiksustest ju erinevad. Keegi ei tea kedagi kuni me üksteist ei tea. Samas sa arvad, et tegelikult sa meeldid talle...aga mis määral? Ning olgem ausad, kuidas teeb üks sellist asja kindlaks inimesega keda ta näeb paar korda aastas? Jah, emotsioonid teevad elu keeruliseks, raskeks ja kasutult murederohkeks, aga olles vältimatuks osaks elukesest enesest....seda ei anna eirata. Tahaks, aga ei saa.

http://emeraldsugar-stock.deviantart.com/art/Phillip-Island-5-137377642

   Me tahame kõik olla armastatud, aga samas tunda üksinduse vabadust. Me tahame elada igavesti, aga ometi vajame teadmist, et me sureme. Vajame toitu, aga siiski peame vahepeal ka nälgima. Me ei ela ilma õhuta, aga me hävitame seda ilma silmagi pilgutamata. Vajame naeru, nuttu, viha ja ükskõiksust, aga ei taha seda välja näidata, sest tegu oleks inimlikkusega, ning kes meist tahaks...ei, suudaks näidata avalikkusele inimesena. Tahame, et meid nähtaks kui üliinimesi. Kui kedagi kes ei lase elul ega teistele ennast rõhuda. Koju jõudes on vaja aga viisi ennast igapäevaelu ahelatest vabastada, ning liigagi tihti koguneb see vabadus pisarates mis veerevad mööda su sameti- või karminahalist põske alla.

   Ma ei taha põletada maailma. Ma ei taha põletada inimesi. Ma pean aga põletama ennast, sest keegi peab ju ometigi põlema.

   Iga päevaga kaotame me julguse ise mõelda ja öelda. Küsida ja vastata. Väljendada arusaamatust ja peita arusaamist. Me elame teiste tõdedest ja laseme ennast nendest juhtida, aga kui sa kirjutad juttu kahest inimesest ühes toas, siis viie minuti pärast lähevad nad vaidlema, ning neid ei huvita, et sina oled see kes juttu kirjutab. Nii on ka kõige muuga elus. Must-valgete prillidega kõike jälgides jääb nii palju puudu. Pimedalt juhtnööre järgides satud ise nööride otsa ja ei ole sina see, kes nende nööride otsi hoiab.

http://iimadhoshiii.deviantart.com/art/Set-Me-Free-178828436?q=special:dd&qo=0

Eelarvamused vallutavad maailma ja see tapab omakorda innovaatilisuse. Ei julgeta enam olla. Ei taheta enam erineda. Lintšimist kartes tahetakse olla aksepteeritud ja see välistab enese eest seismise. Mida sa jumal teed kui ühiskond on andnud meile tee põrgusse ja taevasse, kuid nagu ikka on tee kõrgemasse kohta vaevalisem ja kurnavam. Seetõttu taatsumegi tasa-tasa mäest alla, pikk vari seljataga, sest valgus ei tähenda alati avalikkuse ette toomist ja tõe avaldamist. Valguse taha võib ennast peita. Valgus pimestab. Valgus varjab.

Läheduse leidmine on keeruline. Ma ei räägi armastusest. Ma ei räägi armumisest. Ma ei räägi seksist. Lähedus on asi mis pannakse taskusse ja unustatakse sinna. Taskutel on aga loll komme katki minna, ning kui lähedus kaob, siis muutume me külmaks ja kalgiks. Lähedus toob soojuse, aga isegi kamina ees võime me külmetada. Keegi peab panema ukse ju ka kinni, sest tegu on alati koostööga. Samas oleme me ka alati enda eest väljas. Miks aidata kedagi teist, kui sina võitled enda eksistentsi pärast. Me aitame, sest me tahame tunda rahulolu enese üle, aga me aitame ka selleks, et aidata. Ei ole asi lihtne. Ei ole asi must-valge. Ei ole mitte midagi siin maailmas kindel või selge. Sellepärast tulebki jätta vähemalt üks sild põletamata, sest elus sõltume me teistest, tahame me seda või mitte. Teised on aga teadupärast lollid, koledad ja üleüldse pahad. Asi ei ole sõpruses või usalduses, vaid ikkagi iseendas. Samas on seda teadmist raske vaid enda teada jätta, ning jagada on ju tore...enda mõtteid usaldada teistele. Sõbra kõrv kõlbaks selleks ju kõige paremini.

http://mjagiellicz.deviantart.com/art/Shadows-45334235?q=boost:popular+shadows&qo=7

Me usume naeruuvärseid lugusid ja me korraldame enda elu nende lugude järgi. Kõik meie moraalitunnetus, eetikatunnetus ja sisemine sihikindlus tuleb nendest lugudest. See on debiilne. See on idiootne. Ma ei loe Saabastega Kassi ja ei mõtle siis, et peaks minema varastama saapaid ja valetama kõigile. Kas meil on tõesti nii raske olla sihikindlad toetudes endale ja enda uskumustele.

Käitudes nii, nagu iga meie tehtud liigutus on kordumatu ja keegi teine ju ometigi ei tee sedasi, suudame unustada enda juured ning fakti, et me pärineme loomadest ja me oleme ikka veel loomad. Nagu sipelgad me ehitame enda maju ja levime üle maailma, jättes maailma kui sellise viimaseks mureks.

http://browse.deviantart.com/?q=art&order=9&offset=24#/d1jf0xc

Maksame ideede eest ja siis varastame neid jultunult. Patendeerime mõtteid ainuisikule puhtalt raha pärast. Miljon inimest mõtlevad välja miljon rohkem mõtet kui see üks inimene.

Ja kunst. Mingid targad mehed kuskil laua taga otsustavad mis on mis ja kes on kes, aga käituda sedasi millegiga mille püüdlus on olla suurem kui elu. Kui on üks asi mida inimestel puudu ei jää, siis see on ikka puhas jultumus.

http://melodicshot.deviantart.com/art/faceless-165617927

Ühesõnaga jah. Ma armastan teda, aga ma armastan veel. Jaanus teab. Teised....enamasti ei tea...või teavad ainult kohati. Aga ma armastan kaugelt, sest lähenedes võin ju ennast teha lolliks ja kõrvetada näpud, samal ajal endale teadvustamata, et tegelikult pole sellel ju vahet. Mitte miski ei loe ju. Samas on kõik nii tähtis.

Halleluuja ja aamen.

[video]

Ning uus playlist

2010-09-16T14:20:00.000+03:00

Kriby Krackle ja Bitter Ruini "A Brand New Me".

Iluuuuvz Kirby Krackle.

1001 unenägu nekkid partidest

2010-09-15T11:26:00.000+03:00

Jah. Tegu on tõepoolest 1001. postitusega mu blogimaastikul, kuid olgem ausad, pooled postitused siin blogis on kas ühelauselised update'id või muidu sellised megalühikesed ja sisutud kirjutised millest pole kellelegi mitte midagi kasu.

Isegi selle postituse puhul imen pastakast lihtsalt viimaseid tindiriismeid välja, sest mida mul muud teha on. Mitte, et mul poleks ägedaid mõtteid ja mõtisklusi elu eri valdkondade kohta, aga nende mõtete rittapanek on, nagu ma olen korduvalt juba varem märkinud, keeruline. Alustan teemaga ja siis rändan selle teemaga teispoolsusesse.

Ükspäev lugesin enda vanuvanu postitusi ja kohe meel läks härdaks selle peale, milline väike rüblik ma olin (ja olen mingil määral siiamaani, lihtsalt varjan seda paremini vajaduse korral). Kuidagi tore on vaadata neid imelisi pilte mis sai kunagi tehtud ja mis tänu bloogspoti võluväele siiani mind ootavad. Samm minevikku.

Üks asi millest ma tahtsin tegelikult natukene rääkida oli huumor ja naljade tegemine, sest nagu mõned teavad, olen ma rääkinud aastate jooksul nii mõnegi nalja või visanud nalja vägagi tundlike ja tabu teemade üle. Muidu see mind ei häiriks, aga lugesin Quizzical Pussy eelviimast sissekannet ning see tekitas igati ägedaid mõtteid ja arutelusid (iseendaga, sest vabal ajal olen skisofreenik ja telekat vaatan hammaste kaudu), aga sellega on ka see, et sedasorti arutlused vajaksid teist inimest vastu rääkima või dialoogi arendama, mis juba peaks näitama, et siia kirjutamisest on sellest sama palju kasu kui Dumbole tuulevaiksest päevast.

Ühesõnaga. Töö kutsub. Kuu lõpus olen Tartumaal. That is all.
Also, kui loed seda blogi ja ei karda seda tunnistada, siis liitu julgelt selle Google Followiga võimisiganes mul siin üleval paremas nurgas on, sest kuigi reaalsuses pole mul sellega ühtegi probleemi, siis digitaalne peenis vajab ilmselgelt suurendamist yo.

Kena päeva kõigile.

Surelik kilpkonn

2010-09-14T08:58:00.001+03:00

Nonsense pealkirjad on alati lõbusad.

   Täna bussiga tööle trippides sain ma aru, et miks inimesed otsivad armastust, tegelevad ekstreemspordiga ning otsivad muid võimalusi, et saavutada eufooriatunnetust. Kindlasti ei ole see paljudele midagi uut, aga minu jaoks (eriti kuna ma ise selle enda jaoks välja mõtlesin) oli see täitsa uhke avastusemoment.
   Ühesõnaga. Inimesed otsivad võimalusi, et meenutada endale enda surelikkust ja elu haprust. Mis võiks olla veel parem viis tuletada endale meelde kui õhkõrn kõik on, kui leida endale inimene kõrvale keda sa armastad, sest selle teadmisega tuleneb ka teadmine, et sa võid ta iga hetk kaotada.
   Mõningate jaoks täidab sama rolli ka ekstreemsport, ning olles ise olnud enda snowbleidide peal ikka suht hulludes olukordades, siis võin öelda, et see tunne on kohati väga sarnane armumisega. Kui vaadata asja keemilist poolt, siis on seal ka põhjus olemas, sest mõlemad olekud vallandavad kehasse kattuvaid aineid, millest põhilisteks on dopamiin ja adrenaliin. Parandage mind kui ma eksin.

Üldiselt polegi sellel jutul mingit sügavamat sisu, peale selle, et inimesed on jällekord imelikud loomad.

   Ja muidu läheb mul ka hästi. Töötamine mõjub ka suht hästi...vähemalt selles suhtes, et saan raha ja töö pole liigselt kurnav ja graafik on normaalne.

10. oktoobril on Hundi Pargi üritus.
26. oktoobril on Biffy Clyro
10. on ka Anneli sünnipäev, kui ma ei eksi
ning ...maitea. Hetkel polegi nagu rohkemat oodata lähiajaliselt vähemalt.

Puhkus ja tuhatjalgsed.

2010-09-12T23:39:00.001+03:00

Tegu on tegelikult suhteliselt imeliku olukorraga...või olukordadega. Tujumuutused on nagu rasedal ninasarvikud, aga viitsimist nendele alluda on vähem kui karvasel orangutangil. Üllataval kombel sobivad need võrdlused nagu zebra silmaauku.

Ühesõnaga elan ma ikka sama igavat elu mis veereb mööda raudteerööpaid. Vähemalt nüüd mõnda aega, ning mul pole selle vastu midagi. Tore on vahelduseks teada mis su sihtpunkt on, ning vähemalt üldiselt ette kujutada, et sinnajõudmine peaks laabuma päris kenasti.

Kui ma tahan sellelt metafooriliselt rongilt mõneks ajaks maha astuda, siis ka selleks on mul hea võimalus olemas, sest Lennujaam annab piisavalt häid graafikuid kus neli päeva saab tööl käidud ja siis neli päeva chilläxida. Rongijaama vahepeatused ja jalasirutamised leiavad enamasti aset kohtades nagu Levikas, Hundi Pargis ja muudes sarnastest värske õhu asutustes.

Üldiselt näeb mu elu välja täpselt nii, et "töö-vabad päevad-töö-vabad päevad etc." . Vahepeal on Biffy Clyro. Siis on tähtsate inimeste sünnipäevad. Siis on (hopefully) Jamaica. Siis on aeg jälle rongi pealt maha astuda ja kõndida mööda tundmatut teed.

Lihtsalt lulz, sest muidu on tegu liiga tõsise postitusega.

Also, pean endale pudeli Jacki muretsema.

Autumn Reeser

2010-08-31T18:07:00.001+03:00

Google it.

You make me feel good

2010-08-28T11:36:00.002+03:00

Avangard oli jällekord ülimalt nauditav, suuresti Polymeris toimumise tõttu.
Võtta seda kõike kokku tundub kuidagi kasutu ja tühi.
Niipalju ütlen, et enne seda oli mul olnud megasitt nädal ja see päev oli ise olnud eriti masendav ja depressiivne, aga tänane hommik oli kuidagi üllatavalt rõõmus ja murevaba. Suuresti pean ilmselt selle eest tänama Karli, sest noh...it had been too long.
Kasparis olen pettunud. Peamiselt ühe cockblocki...võinoh....ei saa seda cockblockiks nimetada, sest see eeldaks, et ma proovisin mingit tšikki ära sebida, aga me lihtsalt rääkisime niisama juttu ja veetsime ülimalt toredasti aega...Mairi ei aidanud ka eriti olukorrale kaasa, aga noh...you win some, you lose some. Tšikk ise oli suhteliselt selline trophy-girl välimusega ja niipalju kui me rääkisime, ajas mõistlikku juttu. Tahan öelda, et ta nimi oli Laura...või Liisa...või Liisu...võimidagi. Igatahes jah. Äge oli.
Rahvast nägin ka igast valdkonnast ja tohutul hulgal.
Oehh. Ei. Ülimõnus pidu oli, ning vabandan inimeste ees kelle seast ma järsku ära kadusin, aga poleks ma seda teinud, oleks mu hommiku kõvasti teistsugusem ja kehvem. Õnneks ei ole midagi hullu. Veepuudus, muud midagi.

Inimesed võiksid kirjutada kommentaaridesse, et mida nad edasi tegid. Karl, läksid Henri juurde?
Kaspar....elus?

PS. Anneli, kui sa loed seda, tahaks raamatut tagasi plz.

Korteri pidu

2010-08-20T12:24:00.001+03:00

oli äge.

Testisin Picasat.

2010-08-19T00:10:00.001+03:00

DILEKAD!! POLYMERIS!!

2010-08-18T17:38:00.000+03:00

DILETANTIDE AVANGARD

You are Attending · Share · Public Event

Time	August 27 at 9:00pm - August 28 at 8:30am

Location	kultuuritehas polymer madara 22 Tallinn, Estonia

Created By	Diletantide Avangard

More Info	Hei, sina, tänapäevanoor, kes sa elad ikka veel keskajas. Aeg on tulla nautima uut muusikat! Phlox - http://www.myspace.com/phloxmkdk Outist - http://www.myspace.com/outist Ultramelanhool - http://www.youtube.com/watch?v=dhWnEi7UQnU Spice Mouse and her dolls - http://www.myspace.com/spicemouse c.o.u.g.h - http://www.myspace.com/coughness INTERMETRIC - http://www.myspace.com/intermetric Fuck Yuo I Am A Robot - http://fuckyuoiamarobot.com/ Helsinki Rooftop Ninjas - http://www.myspace.com/helsinkirooftopninjas Lack of Eoins - http://www.myspace.com/lackofeoins Uusenergia - http://www.myspace.com/uusenergia Melony Green - http://www.myspace.com/melonygreen dj Tapecut - http://www.dj-tapecut.com/ HRR! - http://www.myspace.com/hrrmuusika dj Tõnis Hiiesalu Cizzy Gonzales - http://www.myspace.com/cizzygonzales Cabinet of Natural Curiosities - http://www.myspace.com/jasminedreamewagner Gudang Garam - http://www.myspace.com/gudanggaramband Luka - http://lukamusic.tumblr.com/ Ryan Left Avatar dj Robert Nico Dj Kurm - http://soundcloud.com/dj-kurm INFO: Kus: Kultuuritehases Polymer Millal: 27. august algusega 21:00 soojendus katuseaias kell 16:00 Hind: 125.- , flaieriga 100.-

Justin Bieber

2010-08-17T19:48:00.002+03:00

J. BIEBZ - U SMILE 800% SLOWER by Shamantis

Courtesy musician Nick Pittsinger, using the free program Paulstretch, this is "U Smile" made slower. Like, a lot slower—eight times slower, to be exact. And all of a sudden the not-bad piano pop track sounds like the climactic score to some kind of historical epic, or Dead Can Dance, or, like, Animal Collective, or something. It sounds like the ocean, but, like, in heaven, man. Plus, it's 35 minutes long:

Legalize.ee part 1

2010-08-16T04:44:00.000+03:00

Proovisin siis ära Fly, mis läks kolme paki peale kokku maksma (koos maksiposti lisarahadega) 234 eeku. Ja mis eegud need veel olid. Reedel proovisin esimese ringi, kuskil veerand pakiga, ning olemine läks ülimalt rahulikuks ja murevabaks.
Laupäeval proovisin teist veerandit pakist, siis oli juba selline tugevam efekt, mis sundis mind maha istuma, aga mõnus oli ta sellegipoolest.
Eile oli see päev, kus Mairi käis mul külas, ning me proovisime kahepeale siis poolteist pakki....and what can I say... kui sa vaatad 2 osa Friendse, räägid juttu ning lollitad natuke aega, siis kella vaadates, ning märgates, et möödunud on vaid kümme minutit. Well...that's something.
Natuke paneb see isegi üle mõtlema, et kui hea idee on To Mindi osta kunagi hiljem.

Lõppkonsensus: 234 eegu eest saab piisavalt hea ja kvaliteetse kauba, millega peab küll natuke harjuma, aga mis on suhteliselt igat senti väärt.

PS. Ära sõida autoga, ole eriti väljas või joo alkoholi peale toote tarbimist. Seda ei anna kunagi liiga palju rõhutada.

Like a teenager

2010-08-10T04:37:00.001+03:00

Foto Soors

... is how I feel. See on see, kui sul on täielik kinnisidee millegi suhtes, ning muidugi kõik mis sellega seotud on tuleb läbi rooside ja ükssarvikute, aga kuna siiski vanust ja elukogemust on ka üksjagu, siis põrkub see kõik Reaalsusega...and got I hate that dude.

Ma ei teagi. Vahel on muidugi tore jälle midagi tunda, sest mingi hetk olin ma suhteliselt emotsioonitu keha, aga ka seda olin ma alateadlikult enda kaitsmiseks. Emotsioonidega on see loll asi, et nad võtavad su loogika ja selge meele, ning lasevad nende peal liugu...ülesmäge...keset suve. Seetõttu olen ma näiteks kuulanud viimased 2 päeva suhtkoht ainult B.O.B. "Airplanes-i" ft. Hayley Williams und zie Eminem. See refrään räägib minuga, aga mitte läbi sõnade, vaid millegi muu. Raske seletada, aga Nietzsche ei eksinud, kui ta ütles, et muusika on emotsioonide väljund.

Ning pühapäev oli lõbus. Mitte joomise ja muu sarnase pärast, vaid just inimeste pärast, ning sellepärast mida nad tegid ning mida keskmine inimene ei tee. Ja mida tehes nad kaasasid ka mind sedasi, et ma ei tundnud nagu ainuke imelik. Made me feel alive again, kui olla eriti imal ja poeetiline.

Aga üldiselt jah. Ma vihkan reaalsust.

BoB ft. Hayley Williams - Airplanes

2010-08-09T14:23:00.000+03:00

Kiri rändab,

käest-kätte ta liigub.

Mõte rändab,

Hingest-hinge ta tilgub.

Kiri jõuab kohale läbi postkastiluugi.

Mõte kohale jõuda ei pruugi.

Manowar

2010-08-08T05:09:00.000+03:00

Kuulasin täna linnast koju sõites üle pooleteise aasta jällegi Manowari. On olemas täiesti reaalne põhjus, et miks ma endale ühe osa nende logost enda kehale tatoveerisin, ning nüüd tuli see jällegi meelde. Nad muutsid mu elu, ning ma lähen neid suht kindlalt varsti jälle vaatama. Ei tea kuhu, ei tea millal, aga lähen.

Ning inimestele, kes tulevad Manowari dissima enda tavapärase vastusega ("durgh, nad laulavad ju surnud religioonist and whatnor. Ning Odinit pole olemas. Ning durghadurgh")...no neile ei oska ma midagi muud vastata kui, et Kristlus on ju ikka alles...so...yeah. Vähemalt ei tea ma ühtegi lastevägistamist mis oleks seotud Viikingiusuga(?). So. Yeah.

Elades ennast välja

2010-08-07T05:07:00.000+03:00

Sest hetkel tööl olles ei küündi see tuju kuidagi üle 2 protsendi. Ei teagi miks, sest päev pole raske ja probleeme otseselt pole, aga siiski....alati on võimalus need endale välja mõelda.

Üldiselt paari sõnaga pikemalt siis neljapäevast.

Peale tööd otse Rock Cafesse, kuhu Anett jäi viisakalt pool tundi hiljaks, ning kus siis sai kuulatud amatöörbändide veidrusi. Seal olles sai kohatud ka Mikku, Jauramit, Jaani ja Mairit. Ja Jänkut. 2 topeltjäkki ja kahte õlle hiljem lendasime linna peale, kus saime kokku Kaspari ja tema sõpradega. Shootersis kiire ring mingit paska, ning siis minu vedamisel Protesti.
Protestis sai Kristit kiusatud, Jauramit nähtud ja Triinu ja Stiinaga "hängitud". Seal pidin baaridaamile kolm korda seletama, kuidas teha Irish Car Bombi, ning kolmanda korraga sai ta isegi hakkama. Esimesed kaks läksid aia taha, aga niitsid jalgu sellegipoolest. Siis tuli veel kaks monkey-braini ja Joonas oli suhteliselt kutu.
Haarasime taksod ja stalkisime Stiinat kuni...well...tema poole. Seal sai siis natuke lolli juttu puhutud, pool tundi reklaame vahitud ning vaene Stiina pidi kuulama kuidas purjus Joonas sarjadest jahub (ning iga kuradi sarja nime ära unustab. Royal Pains oli see üks mis mind kõigerohkem piinas).
Hommikul aga imeliselt lõhnavate linade vahelt ärgates ootas mind üllatus - pohmakapuudus. Sweet.
Lendasime Kaspariga linna, ning siis otse kinno for some reason. Inception. Arvestades mu enda teooriaid ja vaateid unenägudest, siis puudutas see film ikka nii mõndagi kohta mu filmiarmastajasüdamekeses (10x hästi kiiresti). Ühesõnaga jah. Väga meeldis. Kui Gordon-Levitt peaks olema kolmandas pättmännis Riddler, siis poleks mul selle vastu mitte midagi.

Siis koju, ning sarju vaatama. Loll olin. Magama oleks pidanud uuesti minema, aga kus ma seda siis teha saan, kui emaga on jälle mingi kuradi igavene draama. Aga bitchida ei saa ja ei tohi. Eniveis. Sita enesetunde ja väsimusega ma tööle jõudsin, ning tee peal otsustasin, et täna räägin ainult keeli mida ma ka oskan, ergo, Inglise, Eesti ja Soome. Kõik ülejäänud võite mugavalt mõne keele ära õppida, ning siis rääkima tulla. I'm looking at you Italians.

Also. Kalafileerimisnoaga mozarellapallikesi lõigata on hullult ohtlik. Läks peaaegu pool pöialt.

Töö juures 4 kõige rohkem kasutatud lauset

2010-08-05T13:15:00.000+03:00

Ja teie pagas läheb lauda number 9.

Ja teidän matkatavroiden mene pöydän numero yhdeksän.

i vaš pagaš v ctol nomer devjat.

Beutel zu Tisch neun.

Unes näen ka neid laused enda pea ümber keerlemas.

Eriauhinna võidab lause "Izvinite pašalusta, ja ne gavarit po russki"

'Angel'

2010-08-01T18:04:00.000+03:00

LORNE: Come on, guys. I'm telling you I did not do anything.

FRED: Angel? You in here? Ang—

(Angel pops his head up from the floor behind the couch where he's naked with Eve)

ANGEL: Ohh! What?

SPIKE: Hey! Angel's getting some! Good on you, mate!

ANGEL: What's wrong with you?

GUNN: What's wrong with— What are you doing with that—

EVE: Hey. Watch it, pal.

WESLEY: He must be under the effect of Lorne— and Eve, too, presum— presumally.

FRED: (Snorts, points) Prezoomally.

WESLEY: Lorne's doing it—something to all of us.

LORNE: I am not.

WESLEY: Everything he's told us to do, we're doing. Spike's thinking positive, Gunn is peeing all over the office.

FRED: And we're a little bit drunk.

WESLEY: Yes. But not because we drank, because Lorne told us to be drunk.

ANGEL: Lorne told you to pee all over the office?

GUNN: Lord, I hope so.

LORNE: This is crazy. I am not doing this. I would know if I was doing this. I don't even know what this is.

SPIKE: You know, I really love your desk.

EVE: I don't get it. I thought Lorne was just an empath demon.

GUNN: Territory! Wait. This morning, Lorne told me to stake out my territory.

WESLEY: Right. Territorial marking, taken a little too literally.

(Angel & Eve have gone back to making out)

FRED: Hey, guys, keep it in your pants!

LORNE: Ohh. Hey, I did not tell Gunn to go water the ferns. I did not do anything.

GUNN: You had your sleep removed.

WESLEY: What?

GUNN: Yeah. He hasn't slept in a month.

WESLEY: Oh, dear. An empath demon deprived of sleep for that long—

LORNE: What does that have to do with it?

FRED: Something, apparently.

ANGEL: Lorne, why would you let them do that to you?

LORNE: I had to do something, didn't I? I mean, you don't know what I've had to deal with. I'm the center of gravity in a town that's full of borderline disorder celebrities and powerbrokers. All the hand-holding and the ego-stroking and the 4 A.M. Jacuzzi strategy sessions— I just couldn't keep up with it, even without sleeping.

(meanwhile in the background, Wes reprimands Gunn, who has snuck off to pee in the corner)

ANGEL: Why didn't you tell me? Why didn't you tell us? I would have—

LORNE: What? Fired me?

ANGEL: I would've helped you, which is what I'm gonna do now, OK?

(he stands up, realizes he's naked, grabs a couch cushion to cover himself)

LORNE: Well, I—OK.

ANGEL: Wes, Fred, go find Lorne's sleep and figure out a way to put it back in his head.

WESLEY: Yes, sir.

FRED: (salutes) Done and doner.

(Wesley picks Fred up by the waist as he walks out the door with her.)

ANGEL: Lorne, you just stay tight and try not to, you know, talk.

LORNE: Angel, we still got a party going on. Someone has to make sure there's ice in the drinks.

ANGEL: Oh, right.

SPIKE: Ooh, ooh! Me! Me! I'm your people person.

ANGEL: Gunn, go on the floor, see if anyone else is under the Lorne effect.

GUNN: Check.

ANGEL: And stop with the—

GUNN: (head down) Do my best. (walks out)

ANGEL: And, Eve, you stay here with me, we'll have more sex.

EVE: I'm on it.

SPIKE: Brilliant plan. Excellent.

Tööteemaline rant.

2010-07-30T07:40:00.001+03:00

Tähendab mulle tegelikult meeldib, kui mul on ühel hetkel vähemalt 3 klienti keda ma siis korraga teenindan. Mis mulle aga ei meeldi, on see hetk, kui kõigi c-i korraga feilib, sest kuradi Inglismaa on ju non-schengen tsoon, ning kulla lätlased ei suuda enda süsteeme nii kenasti korraldada nagu seda on teinud sakslased või soomlased. Siis ongi 3 või enam klienti kohe kõrvalt lahkunud, ning ise oled ka pettunud, sest mõnes mõttes vedasid klienti alt. Õh. Nerve racking job ja muud sarnast kammi. aga 20 mindi pärast vähemalt koju....ning Tenno oli ka tööl.Kinkisin talle kaisukaru. Long story.

Here's something to ponder about

2010-07-29T06:26:00.001+03:00

Millal toimus see sündmus, kus kihvade paljastamisest sai inimeste (eellaste) jaoks poolehoiu/positiivne žest?

Also. Kirjutasin valmis mingi jutu sinna Seksi postitusse (2 posti tagapool sellest vist). Go read.

Vabad päevad, tööpäevad

2010-07-28T12:31:00.002+03:00

...vahet ei ole. Tänu ema hullusele teen ikkagi lihtsalt koguaeg tööd. Kuradi remont. Lihtsalt ei näe sellel mõtet.

Seks.

2010-07-27T06:10:00.004+03:00

   Küsimuse peale "kes on sinu arust seksikas?" pean vangutama pead ja sügavalt ohkama, sest ma hullult vihkan selliseid sügavalt subjektiivseid küsimusi. Seksikas on minu jaoks sama mis lemmikvärv või lemmikbänd/artist. Olenevalt päevast, tujust ja ilmast, aga nagu on värvidega (sinine ja must) ja muusikaga (Kamelot, Manowar ja Amanda Palmer), nii on ka seksikusega minu silmis. Alati on muidugi kindlad asjad mis lähevad iga kell peale, aga sama palju on ka neid muutuvaid osi. Ühseõnaga. Mitte sellest ei tahtnud muidugi rääkida.

Hakkas huvitama? Loe Veel


   Seksist siis. Esimene kord, nagu ma olen täheldanud enda kogemustest ja teiste juttudest, on ülimalt tähtis. Mitte sellepärast , et see on üliromantiline ja jääb igavesti meelde. Pigem sellepärast, et kui esimene kord läheb aia taha, siis tekib veetilga efekt, kus vee virvendus annab ennast tunda ka aastate pärast. Võib keerata psüühika kinda metsa (nii raske on kirjutada selleteemalist teksti, kui sõna "persse" omandab täiesti teise tähenduse). Eniveis. Mul läks nii. Esimene kord oli vist mingi 17-aastaselt. Need kes teavad kellega, need teavad. See oli nii...ma ei ütle halb, aga pärast ~7 aastat ootamist ja kõike muud sarnast oli tegu ÜLIMALT "meh" sündmusega. Vägagi kinky, aga siiski meh.

   Pärast seda oli mul pikka aega probleemiks see, et seks kui selline ei tõmmanud eriti üldse. Võimalusi oli, kui mitte lõputult, siis vähemalt kümneid, aga ma miskipärast ei hoolinud nendest. Kuiv periood kestis poolteist aastat ja mind jättis see külmaks. Mingi hetk otsustasin ise sellest lollakast psühholoogilisest avast läbi astuda ja seda ma tegin edukalt. Ohtlik on see esimene kord ikkagi. Ohtlik.

   Millest veel võib rääkida.

   Seks peab olema ülekõige lõbus ja mugav. Pärast mingit hetke elus sa hakkad vaatama ameerika filmide armustseene vastikustundega, sest mõned on ikka nii igavad ja kuivad, samas kui seks peaks (minu meelest muidugi) olema tegevus nagu iga teine füüsiline tegevus. Jooksmine, puude raiumine, tantsimine....mida iganes sa teed teise inimesega. Viskad nalja. Lollitad. Muidugi peab mingi hetk süvenema viimatimainitud tegevusse...aga noh. Until then and whatnot. Samas võib asi olla ka lihtsalt selles, et ma kasutan lolli huumorit selleks, et pääseda vähegi tõsisematest vestlustest või piinlikumatest olukordadest. Või piinlikest vestlustest ja tõsisematest olukordadest.

   What else. Umm. Kui selline PG13 amelemine ületab poole tunni piiri, siis on väga hea võimalus, et you've lost me. Muidugi täiesti oleneb inimesest ja muud sarnast.

   Brazilian või clean. But alas, elu on tihtipeale karm ja ebaõiglane.
Durrh. Fetishid. Naljakal kombel on suur osa inimesi kellega mina olen rääkinud, arvanud, et nende kõige sügavamad ja mustad fetishid on niivõrd hirmutavad, et nad ei suuda neist rääkida. Hiljem osutuvad need muidugi selliseks suht vaniljevärkideks - koolitüdruku kostüüm, lingerie, mänguasjad. Heh. Jah. Ei. Vähemalt on tore, et midagigi tunnistavad, sest on ka neid kes lepivad misjonäriga kord aastas (puhas näide, aga still).
Endal on ka neid fetisheid küllaldaselt. Kõige tavalisemad nendest on tatoveeringud tüdrukul (ja mitte mingid tähed ja liblikad, vaid midagi suuremat ja uhkemat. Midagi, mida ta kannab uhkusega). Siis on kindlad riietused kindlatel inimestel. Mitte midagi pornograafilist vaid täitsa tavalised riided mida leidub suht iga tüdruku riidekapis. Vaja on ainult leida see õige kooslus. Siis muidugi ka enesekindlus...või noh. Vahel ohjade haaramine vms. Muidugi on ka minu nimekirjas lingerie, aga see käib vist iga mehe kohta. Ning siis on veel nii mõnigi asi mis jääb vähemalt nüüdseks saladuseks.

Btw. Mis juhtus nabapluuside/särkidega? Kas kõigile tekkisid kõhud ette, ning enam ei kannata kanda? Nägin tööl hiljuti ühte vene naist kes totaalselt kandis selle välja.

Also. Condoms suck, but god damn you still have to use them.

Aga jah. ei olnud küll kõige sidusam tekst, aga siiski. Vähemalt kirjutasin pikalt.

Sheerimine.

2010-07-22T23:31:00.000+03:00

Oleks mul vaid läpakas töö juures kõrval kohe, siis kirjutaks päevas vähemalt kaks pikka sissekannet, aga kuna sellist luksust endale lubada ei saa, siis peate leppima lühikeste õhtuste postitustega. Kuigi homme ma proovin päevapeale kuskile midagi kirjutada.

Eniveis. Nüüd saab kõiki mu üliägedaid postitusi sheerida erinevaid kanaleid pidi (miks keegi seda tegema peaks, beats me, aga no äkki keegi on väga pilves).

Tahaks kirjutada lähipäevil häbist. Täna sai kõvasti selle üle mõeldud. Või seksist...'cause that's always fun and makes people feel uncomfortable. Eks peab vaatama.

Aga ühesõnaga, homme (reedel) tööl kella kuueni pmst, ning siis kolm päeva vaba. Mõte oli trippida seitsmeks Seiklusjuttudesse ja seal siis ära kasutada nende kümnendat sünnipäeva, et endale tasuta jook sebida. Eks näis selle kiire asjaga ka, sest raha on täpselt suitsupaki jagu. No worries. 9 päeva veel palgani.

Muidu läheb mul ka hästi ilmselt. Ei oska objektiivselt hinnata. Ainuke asi mis puudub, on üks kõva jooming jälle kuskil, aga eks selle ajab ka nende vabade päevadega ära kuidagi. Keegi ikka tuleb jooma minuga. Kuigi Mallu on ära....80% joogituttavatest on Folgil. Äkki Rene/Jaak/Keegi Selline. Äkki on Jossu vaba. Bleh. Vaatab.

Midagi veel.
Ajaaa.
Inimesed kipuvad uskuma fakte loomade anatoomiast.
Näiteks kas te olite tuttav faktiga, et tuvi keel on sama pikk kui ta keha.

Bullshitting is fun.
Ning koledamaks ma ka ei lähe. Oh seda needust milleks on ilu. You girls know what I'm talking about. Või aboot. Heh. Kanada.

Headööd.

Pervocracy

2010-07-19T00:18:00.002+03:00

http://pervocracy.blogspot.com/2010/07/cosmocking-august-10.html

Alati on tore, kui #1 naisteajakirja lihtsalt mõnitatakse.

Editor's apology.

2010-07-18T15:29:00.000+03:00

Nagu erinevad allikad on mulle öelnud, siis põhjapõdrad väidetavalt ei sula Aafrikas.
The hell they don't.
Kas te olete näinud põhjapõtra Aafrikas?

Ma pakun, et ei.

So there.

Kuradi Siim

2010-07-18T05:32:00.000+03:00

...et ta eelmine aasta vahele jäi turvadele....või et keegi jäi assistentidest. Nüüd ei saa mina minna sinna departure tsooni, et siis seal Küllit tervitada ja tal...maitea...kotte tassida aidata võimidaiganes. Nõme lugu.
Ning muidugi ei aita see ka, et ma ei tea mis kell ta saabub.
Ütles küll, et pool kuus, aga täpselt sel ajal ei tule ühtegi lendu sisse, ning kõik lennud mis selle aja lähedal tulevad on igast ilmakaarest. Frankfurt, Helsingi, Kopenhaagen etc. Nõme lugu ühesõnaga.

Aga muidu. Ärkasin eile kell pool seitse üles, et siis trippida Caroli sünnale, mis osutus väga ägedaks. Alguses oli muidugi nii, et üks grupp rääkis jalkast ja teine millestki muust, aga lõpuks vajusid kõik kokku (muidugi suuresti tänu saunale), ning jutt hakkas voolama ja elu tuli uuesti sisse. Kaspari tulek aitas jällegi kaasa ofc.
Tore oli näha ka Lauri ja Markust, aga kahju, et nad sedavõrd vara lahkusid....pidu läks alles käima and whatnot.

Ning muidugi Kaspari nägemine tuletas meelde, et ma pole pikemat aega Karliga ja tegelikult ka siis juba Kaspariga anaalseksi harrastanud, mille võiks mingi hetk ära korraldada. Samas on selleks raha vaja, ning see saabub alles kuu algul....niiet vaatab.

Elu on külmkapp. Sitaks külm, aga siis unustab keegi ukse lahti ja kõik sulab ära kiiremini, kui põhjapõder Aafrikas.

Panin ka siis ägeda Follow'i värgi

2010-07-17T00:08:00.001+03:00

Maitea. Follouige vms.

Uus muusikapleilist yo.

2010-07-14T12:40:00.001+03:00

Mõtlesin, et pole pikka aega siin muusikat jälle lasknud, ning tänu Lights'i avastamisele tundsin, et võin seda täie julgusega jällekord teha.
Muidu käin tööl ja magan. Suht kuiv värk tundub iga õhtu olevat, kuigi kohapeal on väga mõnus, sest hoolimata C-I inimeste pidevast vahetamisest, on vähemalt Triinud, Pirjed, Mikod, Markod, Tiiud ja muud sarnased ikka seal lähedal. Süsteem on muidugi perses, aga see ei vääri sügavamat seletust.
Nüüd täna on peale 4 tööpäeva kaks vaba päeva, mis tähendab sõitu Haapsesse ja homme õhtul tagasi, sest ülehomme hommikul kell 4 tööle jälle. Fakkjee and whatnot.

Ma kohe ei oskagi midagi muud enam rääkida. Elu on nii igav viimasel ajal.
Muidugi Hollandi kaotus oli natuke nõme, aga kokkuvõttes on ikkagi pohhui.
Ning Carolit ja Dabrelit oli ka tore võõrustada.

Ema tuleb homme hommikul tagasi ka.
Stuffnstuff.

Lööge hagudega pähe, äkki hakkab soojem.
Sest see pole minu süü, et ma niivõrd äge olen.

Treenimatus

2010-07-13T08:41:00.000+03:00

Jube vastik tunne ikka, kui peale ühte õhtut valutavad kõik liigesed ja lihased su kehas. Pean trenni tegema, sest ilmselgelt ei piisa enam sellest, et väliimus on ok. Vaja ka mingeid lihaseid sellle ilusa naha alla. Ja nüüd tööle jälle.

2010-07-12T21:37:00.000+03:00

Remove

Joonas Tepp Mõte minna suvilasse homme õhtul või ülehomme hommikul. Vaja on kedagi autoga ja inimesi keda see idee huvitaks. Või bussiga. Vadever. Võtke ühendust. Meri, ilm, loodus....shiet.

Remove

As I said on feissbuuk:Jalgpall!!!

2010-07-09T22:46:00.002+03:00

Joonas Tepp KÕIK HOLLANDI FÄNNIPOISID JA TÜTARLAPSED! KUULGE KUULGE! SUUR KUNINGAS KUULUTAB KÜSIMUST!!! et....kellel on plaanis vaadata finaali Vabakal? Plz riplai hier. Tahaks mingi suurema kamba kokku saada kellega siis karjuda, kisada ja muidu hullata. kay?

Dialoog politsei ja minu vahel.

2010-07-07T09:50:00.001+03:00

Ment: Tähendab, et mida te öelda tahate on see, et teie sõber jooksis peaga vastu seina?

Mina: Just just.

Ment: Väga kahju, me peame ta selle eest vangi panema.

Mina: Oot....MIKS?

Ment: See on uus rikkumine seadustes, me kutsume seda klouni suitsiidiks.

Mina: ...aga ta pole ju kloun...ning ta on elus!

Ment: Ei see ei loe.

Mina: Eino kurat! Suitsiid tähenda enesetappu, mitte peaga vastu seina jooksmist, ning kloun tähendab...noh...klouni.

Ment:Meil ei ole üldse kahju ka teid pokrisse pista.

Mina: Ah persse ka siis. Visake ta vangi, ma lähen koju.

   Käisin bussiga Valgevenes. Minskis kui ma ei eksi. Kuskil hotellis mere ääres, hunniku sõprade ja muude sarnastega. Tegemist oli 100% Lucid driiminguga, mis oli kohati täiesti hämmastav, ning samas jällegi uskumatult vastik. Äge oli see, et leidsin endale retroratta kuskilt kuurist hotelli kõrvalt.
   Vastik oli see-eest see, kui haarasin kinni ühe tütarlapse käest ja vedasin ta õue, kus me pidasime väikese pikniku ja vaatasime randa ja laineid, ning ma rääkisin talle enda filosoofiast, et ära kahetse midagi vastuseks tema kartustele, et äkki ei peaks ujuma minema. Merre me siiski ei läinud, vaid tagasi hotellituppa, kus me olime toas umbes kümne teise inimesega, kelle näod olid sedavõrd udused, et isikut oli raske tuvastada. Ta asetas enda pea mulle sülle, ning ma tundsin, et teda valdas turvatunne ning ma mulle sisenes teadmine, et kõik saab korda....no matter what.
   Paljudel tekib kindlasti küsimus, et kas keegi teist teab seda kõnealust tütarlast, siis ma vastan kõigile jah. Temas oli tükike igast mu vaieldamatust lemmiktüdrukust ja ka tükike nendest, keda tunnen ainult kaugelt.

Ühesõnaga. Fuck dreaming.

Huvitav õhtu.

2010-07-04T06:02:00.001+03:00

Õhtu algas kutsega venna poolt, et ou, mul on paar piletit Padari ja Suni peole. Eriti nagu ei huvitanud, aga kuna liitusid sellega 5000 tantsijat ja võimlejat, siis läksin kohale. Seal oli ka herr Jaanus T. kellega tinutasime kuni kella umbes poole 12ni. Siis sain kokku Caroli ja Dabreliga ning seal kus nendega kokku saime, saime ka tuttavaks kellegi aleksiga, kes mind hiljem hullult stalkis.
Koju sain Kristi ja ta sõbraga, kelle nime ei mõelnud küsida. aga ei. Väga tšill oli jällekord. Vahepeal sain kokku ka Kaup'...iga?...aga?...eniveis ävga äge oli.
Ei kurda. Täna 1 paiku randa ka yo.

Oehh

2010-07-02T02:01:00.000+03:00

Pole kohta mis ei valutaks. Kurat Carol. Aga ei, homme on ilmselt parem.
Masendav tegelikult. Tahaks, et oleks aega kõigi jaoks kes on mind viimasel ajal välja kutsunud, aga ma pean žonglöörima inimeste vahel, et hoida kõiki õnnelikuna, sest selline ma juba olen.

Aga jah. Viimase paari nädala isikud on selgelt Triin K, Carol, Mairi, Dabrel, Kärt, Anett, Kaspar & Co. ....ja muud kes tunnevad, et nad vajad üksiku blogija tunnustust.

Ning Mad Men. Vaadake, kui vähegi aega on. Shit's good. Panen samale jalamile Breaking Badiga kirjutamise poolest. Hullult palju pilkudest lugemisi ja metafoore nshiet.

Shit's whack.

2010-06-29T23:25:00.002+03:00

2010-06-25T19:05:00.000+03:00

Tra. Kaks või kolm päeva Laitses. Ei mäletagi. Igatahes. need inimesed on mulle ülekõige kallimad. Mind ei huvita mida ma olen siia kirjutanud,

Esimest korda kogesin ka täielikku mäluaukku. Hull värk oli. Tavaliselt ikka mingit fakti mäletan, aga see oli ikka nii, et üks hetk joon ja tantsin saunas, siis ärkan üles voodis. Nagu totaalne wtf.

Ei aga äge. I luw u guiz.

Triin

2010-06-23T01:31:00.003+03:00

Heiiiiooooouuuu...
Aga jah. Mõtlesin tee peal koju, et kirjutan hullu jutu kokku kuidas ma jumaldan seda ühte tütarlast (guess who..hetkel mitte Anneli ega ka Anett), aga siis kaotasin ma 6 õlle maanteele and such...aga ei . Uskumatult mõnus õhtu oli.
Ning nagu ütles just Peter: "I'm walking on sunshine - ooo-oohhh"
Homme lähen Laitse.

Also: "Meg, you know how it is to be different, so be nice."