Palun kuulake see ära.

SEE SIIN! KLIKI SIIA!

Lihtsalt...kuulake. The Moth on üks parimaid podcaste mida ma tean, sest ta on lühike (see klipp on 10 minti) ning ta läheb peaaegu alati südamesse.

Best to bad to good to better.

Heidan magama....kõik on muutunud. Selle asemel, et magada näoga seina poole keeran ma ennast teisele poole...harjumus mis seadis ennast sisse vaid paari ööpäevaga. Parem käsi välja sirutatud...jällegi harjumus mis seadis ennast kiiresti sisse viimase paari nädala jooksul.
Vaatan tühjust...
jään magama...
ärkan kaks korda õudusunenäo peale üles.


Oehh.

Fat People.

Ma tahtsin kirjutada teksti hollivuudi rahvast ja paksudest inimestest ja värkidest....aga täna oli mu sünnipäev, niiet ei viitsi eriti natuke õel olla. Oh well.


Yay.

Emotsioonid

Istudes täna töö juures trapil...tundes tasapisi loojuva päikese paitust oma näol läbi aknaklaasi...

Esimesesed märgid, et kevad tuleb ja tuleb ja tuleb. Võiks tulla kiiremini.

Viimaste nädalate jooksul olen ma kogenud niipalju head. Niipalju lähedust. Ma olen tundnud emotsioone mis olid mitmeid-setmeid kuid mattunud lume- ja jääkihi alla. Nüüd see kõik sulab. Nüüd see kõik vabaneb.
Ma naeratan rohkem. Ma naudin seda sajaprotsendiliselt, sest ma tunnen kuidas ma õhkan universumisse headust ja ma loodan kunagi ka natuke tagasi saada.
Mind ajab alati veel rohkem naeratama see, kui Mairi küsib mille üle ma naeran. Niisama. Mul on hea.

Aga lume alt tuleb välja ka halb. Ilma selleta ei saa ma aga headust õhata. Õhkan. Õhkan nagu kevadine tuuleiil.
Värske..




Tere kevad,
Signed,
Joonas.