Ning oh wow, ma ei oska enam kirjutada.

Well...that didn't go as expected.

Sain teada, et mu kulla tööandja ei taha sügiseks/talveks/kevadeks poole kohaga töötajat. Ehk siis ma ei saa kooli ajal tööl käia, mis on võibolla mulle ainult hea, et saan keskenduda õppimisele and whatnots...samas rikub see mu plaani lõpetada enda tatoveeringud see aasta ära...võinoh, need mis on veel poolikud. Kurat teab millal ma neid lõpetada saan.
Nõmenõmenõmenõme.

Samas hakkasin eile mõtlema ülikooli peale, ning milline samm see tegelikult minu jaoks on. Ei mõtle haridust mis ülikoolis käimine kaasa toob, vaid pigem seda imelist sotsiaalsemat poolt, mis on mul viimasel ajal (loe: aastake-kaks) jubedalt stagneerunud. Suuresti on see kindlasti mu enda süü, aga täit süüd ei saa enda peale päris võtta.
Kohtun uute inimestega ja värki...jee....uued inimesed....jee..ee..e...vähemalt on väike seiklus jälle ees.

Oh wow

Täitsa hämmastav kuidas enda elamise korrashoidmine mõjutab su füüsilist enesetunnet.
Oli halb olla (jälle, mul võib midagi viga olla), aga võtsin kätte ja koristasin toad ära, tegin süüa mitmeks päevaks ette ja alustasin PC ümberpaigutamisega (mille ma lõpetan homme ära...kui välja mõtlen mida sellega teha)...

Ohjah. Ikkagi...kuidagi väga...mitteõnnelik. Mitte kurb, mitte masenduses, aga lihtsalt...numb.