Sai siis seal ära käidud.
Kuna see oli minu esimene kontsert, kus ma läksin teadlikult vaatama DJ'd kes mulle oli enda loominguga silma jäänud, siis oli harjumatuid hetki ja kultuurišokki päris piisavalt. Sellele aitas muidugi ka kaasa minu keeldumine peaaegu tilkagi alkoholi juua (seda lubadust kavatsen ma täita vähemalt uue aastani).
Igatahes läksime Jaani ja Mairiga kella külmneks kohale arvates, et kell üheksa avati uksed ja esimene DJ tuleb varsti peale. Noup. Jõuame kohale ja uksed on kinni. No vadever. Järgmised 2,5 tundi pärast sissesaamist istusime me toolidel ja ootasime...lihtsalt...ootasime. Vahepeal ostsime juua (suur apelsinimahl 3 euri, fakkjuutuu) ja tegime suitsu, aga peamiselt lihtsalt ootasime, sest meie olime kohale tulnud Freshi pärast ja goshdarnit ainult Freshi järgi me ka tantsime.
Umbes poole ühe paiku kuulsime Bedwettersite solisti (Joosep? Johannes? Joosua? Jolanda? igatahes, ikka veel ei salli teda) midagi karjumas "aar juu redi" ja "somethingsomething DJ Fresh". Loogiline järeldus oli see, et ootamine on läbi ja liigume lava ette. Mõeldud-tehtud. Aga Freshil läks veel üks pool tundi aega, et enda gizmosid ja kaadervärke valmis seada, mis ei seganudki, sest parasjagu peal olev DJ lasi täitsa tatsutavat muusikat.
Finally tuli Fresh peale, ning avanes tantsuhoovus, haarates kõiki ,kes lava ees seisid, kaasa. Üks väheseid kordi kui ma kaine peaga sedavõrd avalikult tantsin, aga mul oli ükskõik, sest ma olen vist sellest probleemist lahti saanud, et ma pean tantsimiseks jooma või midagi tarvitama. Tho vahepeal rikkus Mairi mind torkides mu flow ära, vabandades ennast hiljem väitega, et Jaan nägi mind ja pidas mu tantsuliigutusi naljakaks. I don't mind. Ma olen esimene inimene kes enda üle naerab, aga vaadake ja naerge, mitte ärge torkige ja naerge. Minu jaoks on tantsimine (ERITI kui tegu on sellise...vabavormi tantsimisega) ju muusika järgi liikumine. Ma liikusin muusika järgi. Aga see selleks.
Mõnus oli. Õhk oli otsas, riided higised, aga meel oli rahul. Äraminnes tuli mingi kreisi bitch mölisema meiega mingitel naeruväärsetel põhjustel, aga peale natuke karjumist jätsime tema ka sinna üksi raevutsema.
Koju sain taksoga...või noh...kodu lähedale sain taksoga. Finantsseisude tõttu pidin võtma takso mis sõitis ainult kuni Jannseni (üheksa aastat siin elanud ja ikka pole kindel ühe poe õigekirjas) ukse ette. Sealt edasi viisid mind mu mahtavaat jalad, millest üks lonkas. Kodutee oli ka küllaltki uneventful, kui mitte arvestada kolme korda kui ma sain tänu ühele hulkuvale koerale südamerabanduse. Ma vihkan kui väga ma neid kardan, eriti kui ma üksi Nõmmel ringi liigun.
Niiet jah. Järgmine kord jätan ilmselt enda lemmikDJ laivis vaatamise vahele ja soosin kõrvaklappidest nende teoste austamist. Tore oli ikkagi.
Tahtsin midagi tantsimise kohta ka kirjutada, aga hetkel ei leia selleks vajalikke sõnu ja sulašokolaadikook vajab tegemist.
23. detsember 2011
21. detsember 2011
Aasta kokkuvõte (2011)
It sucked.
Aga kui olla natuke vähem stick-up-my-ass-pessimist, siis ... nope, ikkagi, suht sucked.
Otsisin praegu enda 2010 aasta ülevaadet või kokkuvõtet...õnneks või kahjuks leidsin ainult postituse mis rääkis kas siis aasta jooksul leitud sarjadest või veebipluginatest.
Aga ok. Alustame hea noodiga siiski. Selle aasta ilmselged head sündmused (maailmast ja eraelust) on olnud (at the top of my mind) diktaatorite kukutamine nende enda rahva poolt (Arabian Spring), Osama tapmine (kuigi ma ikka kahtlen tema a) olemasolekus b) rollis kogu selle sõja vältel.
tegelt...ei taha reastada. Maailmas on juhtunud häid asju, las need olla nagu nad on. Kindlasti oli ka minu elus häid sündmusi toimunud, mida ma ilmselt peaks mäletama (näiteks sünnipäeva jään kindlasti mäletama...aga see on hea-halva skaalal neither here nor there, kui tagantjärgi vaadata).
Oehh. Isegi krüptiliselt ei viitsi kirjutada, ning kogu aasta uuestielamine toob meelde vaid need kõige halvemad juhtumid ja see ei tee mu niigi depressiivset tuju eriti paremaks.
Asjad mida ma siiski pean märkima, kasvõi selleks, et iseenda sisetunne vait jääks on järgmised.
Mu usaldust murti tugevalt. Mis murdis mind alateadlikult terveks aastaks nagu ma mõistsin. Kogu teema on väga hall ja võibolla murdus see usaldus ainult minu vaatenurgast, ning tegelikult on teine osapool täiesti süüta (mida ta ka tegelikult mingis mõttes on) ... aga kõik see ei muuda fakti, et viimane kord kui minuga sedasi juhtus, keeras see mul elu ausalt öeldes metsa. Seekord olin juba kohanenud, aga haiget tegi ta ikkagi ja negatiivset mõju avaldas ta kõigest hoolimata.
Vihkasin...või hakkasin vihkama inimest kelle vastu mul tegelikult ei ole mitte midagi. See inimene on tegelikult inimesena normaalne. Peaaegu isegi keegi kellega võiksin ilma suurema kärata aretada sõprust ja semutsemist, kuid ei. Tema asukoht minu elu/sõprade/tuttavate skaalal asetab ta asukohta kus tema olemasolek tekitab minus küllaltki harvaesineva vihapurske. See ei ole tema süü tegelikult kuidagi...võinoh, vähemalt mitte otseselt.
Armastan. Ja see ongi suuresti teinud aasta nii raskeks. Õhtul magama heites ja hommikul tõustes on enamasti ainult üks isik mu mõtteis. Tehes koolis tööd või kodus süüa. Ajab juustest haarama ja karjuma, aga noh, kuna ma elan kortermajas, siis oleks see teiste elanike suhtes ebaviisakas.
Ning ta teab...ma arvan, et ta teab, aga äkki ei tea...
See kõlab nagu tiinekamure. Peaks minema väljale karikakraid noppima õitest tühjaks. Samas ega vanus ei määra rolli, kui asi puudutab probleemi olemust...lihtsalt mastaapi mil määral see su elu mõjutab ja hulluks ajab. võimidagisellist.
Ning haahaa, kirjutasin ikkagi krüptiliselt, olles nii kuradi kaval. Kahju ainult, et kui vastavad isikud peaksid seda teksti lugema, siis usun, et ei võta nimede väljamõtlemine liigselt aega ... aga mind enam ei huvita.
Viimasel kolmel päeval mind üldse ei huvita. Võibolla on see kaitserefleks, et ma ära ei keeraks emotsioonidega...või äkki mind lihtsalt enam ei huvitagi. Ma lähen homme DJ Freshi kuulama, ning mind ei huvita. Nädal tagasi olin ma ekstaatiline...täna...nothing. Hingeline tühjus nagu mõni poeet ütleks.
Täiesti jube.
Tulevikus mõelgu parem keegi välja mingisugune masinavärk, mis väljendab su mõtteid sinu eest, sest kõigile meile ei ole antud kuldset kätt mis lendaks üle pärgamendilehtede (või klaviatuuritähtede...aga pärgamendileht kõlab uhkemalt), kattes tähtede, tunnete ja mõtetega tühja pinda nagu maalrimees kes peab aeda värvima.
Emotions eh? Do they suck or what.
Aga kui olla natuke vähem stick-up-my-ass-pessimist, siis ... nope, ikkagi, suht sucked.
Otsisin praegu enda 2010 aasta ülevaadet või kokkuvõtet...õnneks või kahjuks leidsin ainult postituse mis rääkis kas siis aasta jooksul leitud sarjadest või veebipluginatest.
Aga ok. Alustame hea noodiga siiski. Selle aasta ilmselged head sündmused (maailmast ja eraelust) on olnud (at the top of my mind) diktaatorite kukutamine nende enda rahva poolt (Arabian Spring), Osama tapmine (kuigi ma ikka kahtlen tema a) olemasolekus b) rollis kogu selle sõja vältel.
tegelt...ei taha reastada. Maailmas on juhtunud häid asju, las need olla nagu nad on. Kindlasti oli ka minu elus häid sündmusi toimunud, mida ma ilmselt peaks mäletama (näiteks sünnipäeva jään kindlasti mäletama...aga see on hea-halva skaalal neither here nor there, kui tagantjärgi vaadata).
Oehh. Isegi krüptiliselt ei viitsi kirjutada, ning kogu aasta uuestielamine toob meelde vaid need kõige halvemad juhtumid ja see ei tee mu niigi depressiivset tuju eriti paremaks.
Asjad mida ma siiski pean märkima, kasvõi selleks, et iseenda sisetunne vait jääks on järgmised.
Mu usaldust murti tugevalt. Mis murdis mind alateadlikult terveks aastaks nagu ma mõistsin. Kogu teema on väga hall ja võibolla murdus see usaldus ainult minu vaatenurgast, ning tegelikult on teine osapool täiesti süüta (mida ta ka tegelikult mingis mõttes on) ... aga kõik see ei muuda fakti, et viimane kord kui minuga sedasi juhtus, keeras see mul elu ausalt öeldes metsa. Seekord olin juba kohanenud, aga haiget tegi ta ikkagi ja negatiivset mõju avaldas ta kõigest hoolimata.
Vihkasin...või hakkasin vihkama inimest kelle vastu mul tegelikult ei ole mitte midagi. See inimene on tegelikult inimesena normaalne. Peaaegu isegi keegi kellega võiksin ilma suurema kärata aretada sõprust ja semutsemist, kuid ei. Tema asukoht minu elu/sõprade/tuttavate skaalal asetab ta asukohta kus tema olemasolek tekitab minus küllaltki harvaesineva vihapurske. See ei ole tema süü tegelikult kuidagi...võinoh, vähemalt mitte otseselt.
Armastan. Ja see ongi suuresti teinud aasta nii raskeks. Õhtul magama heites ja hommikul tõustes on enamasti ainult üks isik mu mõtteis. Tehes koolis tööd või kodus süüa. Ajab juustest haarama ja karjuma, aga noh, kuna ma elan kortermajas, siis oleks see teiste elanike suhtes ebaviisakas.
Ning ta teab...ma arvan, et ta teab, aga äkki ei tea...
See kõlab nagu tiinekamure. Peaks minema väljale karikakraid noppima õitest tühjaks. Samas ega vanus ei määra rolli, kui asi puudutab probleemi olemust...lihtsalt mastaapi mil määral see su elu mõjutab ja hulluks ajab. võimidagisellist.
Ning haahaa, kirjutasin ikkagi krüptiliselt, olles nii kuradi kaval. Kahju ainult, et kui vastavad isikud peaksid seda teksti lugema, siis usun, et ei võta nimede väljamõtlemine liigselt aega ... aga mind enam ei huvita.
Viimasel kolmel päeval mind üldse ei huvita. Võibolla on see kaitserefleks, et ma ära ei keeraks emotsioonidega...või äkki mind lihtsalt enam ei huvitagi. Ma lähen homme DJ Freshi kuulama, ning mind ei huvita. Nädal tagasi olin ma ekstaatiline...täna...nothing. Hingeline tühjus nagu mõni poeet ütleks.
Täiesti jube.
Tulevikus mõelgu parem keegi välja mingisugune masinavärk, mis väljendab su mõtteid sinu eest, sest kõigile meile ei ole antud kuldset kätt mis lendaks üle pärgamendilehtede (või klaviatuuritähtede...aga pärgamendileht kõlab uhkemalt), kattes tähtede, tunnete ja mõtetega tühja pinda nagu maalrimees kes peab aeda värvima.
Emotions eh? Do they suck or what.
13. detsember 2011
dilemmad dilemmad dilemmad
Selline tüüpiline vaese tudengi 1st world problem.
Kuhu raha võib panna
DJ Fresh Rock Cafe's.
Laupäevane pidu Tartus
Üks kindel jõulukink
Peopanek ühe kindla kameeleonivärvi juustega tütarlapsega.
Raha:
Piiratud koguses.
Nagu...tõsine dilemma eksole.
DJ Fresh on kindel laks.
Tartu pidu on 50/50 hariduse pärast
Jõulukink on 50/50 olenevalt palju raha ülejäänud asjadest üle jääb.
Peopanek on kategoorias "tahaks, aga ei tea kas tegu oleks kõige mõistlikuma rahapaigutusega praegusel hetkel"
And that is all. Saite jälle väikse vaate mu mõttemaailma
Kuhu raha võib panna
DJ Fresh Rock Cafe's.
Laupäevane pidu Tartus
Üks kindel jõulukink
Peopanek ühe kindla kameeleonivärvi juustega tütarlapsega.
Raha:
Piiratud koguses.
Nagu...tõsine dilemma eksole.
DJ Fresh on kindel laks.
Tartu pidu on 50/50 hariduse pärast
Jõulukink on 50/50 olenevalt palju raha ülejäänud asjadest üle jääb.
Peopanek on kategoorias "tahaks, aga ei tea kas tegu oleks kõige mõistlikuma rahapaigutusega praegusel hetkel"
And that is all. Saite jälle väikse vaate mu mõttemaailma
3. detsember 2011
Õnn
Selleks on vaja lihtsalt uut sõpra kes tegelikult ei ole uus aga kellega sa hakkasid uuesti suhtlema.
Ehk siis õnneks on vaja inimesi ja vaheldust.
Also cash.
...
and weed.
and hookers.
Ehk siis õnneks on vaja inimesi ja vaheldust.
Also cash.
...
and weed.
and hookers.
28. oktoober 2011
Nietzsche's attack on morals
Morality is universal and essentially negative, reactive and hypocritical. It reacts to the position of others, has no creative evaluation of itself, and functions as a device.
Morality is the denial of life and of life instincts. ‘If we were naturally good we wouldn’t need morality, but because we are, we need it’: this is how moralists justify their belief in an original sin and in so doing perpetuate their power. Morality is about guilt: it makes people feel responsible for their own suffering; it is a mechanism of control, a motivating force that is based on a responsive attitude, it disowns action and create impotence through the mechanism of guilt.
It thwarts the expression of life instincts and prevents people from flourishing. Some examples are: castration and ascetism. They are a response to guilt for having forbidden desires, limits to desire and ways to avoid gratifying opportunities, a strict regime that depresses the whole physical system. But actions are the best guide to beliefs, our behaviour shows our moral worth. Guilt and remorse are attempts to feel better about supposedly bad desires and actions, through self-inflicted suffering as some idea of reparation.
Good and evil: the slave mentality of his times, people attribute themselves names according to their power position, and political prominence results in the idea of spiritual superiority. The Church initially pitted the pure against the impure. There was no symbolic significance attached to this: it simply meant clean and related to diet, fasting, and dislike for physical action. On the one hand there was aristocratic chivalry, symbol of potency, on the other there was aristocratic priesthood, symbol of impotence. The good was the noble, the powerful the beautiful, the happy, the dear to the Gods.
The slave’s revolt consists in turning the criterion of goodness upside down, and is the result of resentment: the fiction of not having deserved one’s position in society, ‘the pompous pretence of a silent, awaiting and abdicating attitude, as if the weakness of the weak - i.e. his essence, productivity and entire, inevitable reality - was the product of an arbtritary effect, something chosen, an
Morality is bad for the health. It is not impartial, nor altruistic or free. It is a social construct with a function, that is the control and exploitation of vulnerability.
Ja sellepärast ma armastan Nietzschet.
10. oktoober 2011
Ausus
Mu sotsiaalne elu on saanud löögi. Mitte midagi liiga hullu, sõbrad on mul alles ja sotsialiseerumine kui selline ei ole lõplikult surnud, aga vähenenud on ta selgelt. Loogiline järeldus on, et mu õppetöö võtab mult suure osa ajast ära, ning hiljutine kokkulepe emaga, kus mina hoian korterit niivõrd korras kui võimalik, ning tema loobib mulle mingit raha...see mõjutab ka ilmselt mu väljaskäimist, kuid isegi nendest faktoritest hoolimata oleks mul aega nillida inimestega ja sõpradega ringi.
Paar kuud tagasi oli mul mõte, et ma veedan päeva või kaks või isegi nädala enda elust sedasi, et ütlen ausalt kõik välja. Ma ei mõtle, et ma räägin millestki mida mult ei küsita, aga kui küsitakse, siis vastan ausalt. Kergem näide oleks "Joonas tule välja." - "Ma ei saa" - "Miks?" - "Sest iga kord kui me käime väljas, siis ma pean kuulama sinu pseudoprobleeme ja muresid millele suudaksid lahendusi leida ainult sina, ning siis sa jääd purju, kaotad jope või midagi ära, ning siis ma pean sellest järgmine päev kuulma. Ma ei jõua lihtsalt täna seda läbi elada jälle."
Viimasel ajal on mul olnud mõte ja tahtmine teha sellist päeva/päevi/nädalat aina suurem ja suurem. Ma näen teinekord inimesi rääkima, ning ma tean, et nad ajavad jällekord mingisugust super-silmakirjalikku paska suust välja. Või siis tuleb mõni tütarlaps minuga rääkima ja mulle kätt püksi ajama, ning mul pole kunagi olnud südant, et neile öelda miks mul süda pahaks läheb kui ma kujutan ennast ette nendega semmimas.
Enne kui keegi ütleb, et sa oled julm ja paha, siis tuletaks meelde, et kõigil on sellised mõtted peas, isegi kui sa endale seda ei tunnista. Aga inimene ei ole aus loom. Inimene ongi valetaja. Huvitav oleks näha sõprade ja tuttavate reaktsiooni...
Võib-olla varsti.
Paar kuud tagasi oli mul mõte, et ma veedan päeva või kaks või isegi nädala enda elust sedasi, et ütlen ausalt kõik välja. Ma ei mõtle, et ma räägin millestki mida mult ei küsita, aga kui küsitakse, siis vastan ausalt. Kergem näide oleks "Joonas tule välja." - "Ma ei saa" - "Miks?" - "Sest iga kord kui me käime väljas, siis ma pean kuulama sinu pseudoprobleeme ja muresid millele suudaksid lahendusi leida ainult sina, ning siis sa jääd purju, kaotad jope või midagi ära, ning siis ma pean sellest järgmine päev kuulma. Ma ei jõua lihtsalt täna seda läbi elada jälle."
Viimasel ajal on mul olnud mõte ja tahtmine teha sellist päeva/päevi/nädalat aina suurem ja suurem. Ma näen teinekord inimesi rääkima, ning ma tean, et nad ajavad jällekord mingisugust super-silmakirjalikku paska suust välja. Või siis tuleb mõni tütarlaps minuga rääkima ja mulle kätt püksi ajama, ning mul pole kunagi olnud südant, et neile öelda miks mul süda pahaks läheb kui ma kujutan ennast ette nendega semmimas.
Enne kui keegi ütleb, et sa oled julm ja paha, siis tuletaks meelde, et kõigil on sellised mõtted peas, isegi kui sa endale seda ei tunnista. Aga inimene ei ole aus loom. Inimene ongi valetaja. Huvitav oleks näha sõprade ja tuttavate reaktsiooni...
Võib-olla varsti.
22. september 2011
Et kõik minut ikka räägiksid.
Jalg kipsis. Esimene võrkpallitund, ning 15 peale algust suutsin hüpata pallile järgi, ning siis põlve põlveliigesest välja tõmmata. Tund aega hiljem olin juba traumapunktis ja tund peale peksti sealt ka välja. Takso ja koju.
Joonast ei peata miski, isegi mitte täielikult kipsis olev vasak jalg. PIDU!
Joonast ei peata miski, isegi mitte täielikult kipsis olev vasak jalg. PIDU!
15. september 2011
15. august 2011
Well...that didn't go as expected.
Sain teada, et mu kulla tööandja ei taha sügiseks/talveks/kevadeks poole kohaga töötajat. Ehk siis ma ei saa kooli ajal tööl käia, mis on võibolla mulle ainult hea, et saan keskenduda õppimisele and whatnots...samas rikub see mu plaani lõpetada enda tatoveeringud see aasta ära...võinoh, need mis on veel poolikud. Kurat teab millal ma neid lõpetada saan.
Nõmenõmenõmenõme.
Samas hakkasin eile mõtlema ülikooli peale, ning milline samm see tegelikult minu jaoks on. Ei mõtle haridust mis ülikoolis käimine kaasa toob, vaid pigem seda imelist sotsiaalsemat poolt, mis on mul viimasel ajal (loe: aastake-kaks) jubedalt stagneerunud. Suuresti on see kindlasti mu enda süü, aga täit süüd ei saa enda peale päris võtta.
Kohtun uute inimestega ja värki...jee....uued inimesed....jee..ee..e...vähemalt on väike seiklus jälle ees.
Nõmenõmenõmenõme.
Samas hakkasin eile mõtlema ülikooli peale, ning milline samm see tegelikult minu jaoks on. Ei mõtle haridust mis ülikoolis käimine kaasa toob, vaid pigem seda imelist sotsiaalsemat poolt, mis on mul viimasel ajal (loe: aastake-kaks) jubedalt stagneerunud. Suuresti on see kindlasti mu enda süü, aga täit süüd ei saa enda peale päris võtta.
Kohtun uute inimestega ja värki...jee....uued inimesed....jee..ee..e...vähemalt on väike seiklus jälle ees.
13. august 2011
Oh wow
Täitsa hämmastav kuidas enda elamise korrashoidmine mõjutab su füüsilist enesetunnet.
Oli halb olla (jälle, mul võib midagi viga olla), aga võtsin kätte ja koristasin toad ära, tegin süüa mitmeks päevaks ette ja alustasin PC ümberpaigutamisega (mille ma lõpetan homme ära...kui välja mõtlen mida sellega teha)...
Ohjah. Ikkagi...kuidagi väga...mitteõnnelik. Mitte kurb, mitte masenduses, aga lihtsalt...numb.
Oli halb olla (jälle, mul võib midagi viga olla), aga võtsin kätte ja koristasin toad ära, tegin süüa mitmeks päevaks ette ja alustasin PC ümberpaigutamisega (mille ma lõpetan homme ära...kui välja mõtlen mida sellega teha)...
Ohjah. Ikkagi...kuidagi väga...mitteõnnelik. Mitte kurb, mitte masenduses, aga lihtsalt...numb.
31. juuli 2011
26. juuli 2011
Rase naine
Ehk siis viimastel päevadel on mu mood swingid olnud ikka massiivselt nurgast nurka. Täiesti haige, ning ma ei suuda neid eriti kontrollida ka. Natuke scary.
6. juuli 2011
Kui jutt läheb inimeste peale keda ma vihkan, siis suudan ma alati näida ülbe ja arrogantse persena.
Selle osa jätan siis ilmselgelt tekstist kõrvale, sest kui ma alustaks jutuga kui väga mind osad isikud suudavad närvi/vihale ajada, siis su (sinu all mõtlen muidugi Sind, oo kallis lugeja) arvuti plahvataks kiirusega mida võiks kõrvutada ükssarvikuga kellel on kõhuvaegused ja kelle toakaaslane, härra Elevant, on just lavatooriumist lahkunud. Härra Elevant ei ole päriselt elevant, lihtsalt üks 200-kilone paks värdjas.
Eniveis. Ülikooliavaldused on vist sisse antud. Eksamid on 11dal ja 12dal. Hetkelisteks valikuteks osutusid Teoloogia Tartus ja vist Sotsiolooga Tallinnas, ning kuigi ma tõesti loodan, et kõik läheb hästi ja kuskile saan tasuta kohale. Samas...kuna täna on viimane päev enne puhkust, siis vähemalt paar päeva kavatsen sellest kõigest mitte mõelda ja totaalselt chilläksida, kui kasutada sellist noortepärasemat slängindust. Samas palju sellest chilläximisest välja otseselt tuleb, sest siin vahepeal olen suutnud rääkida suurt juttu mu suvilasse sõidust, kuigi hetkel on viitsimist selle jaoks vähem kui uue generatsiooni rösteri leiutamiseks. Täna persetan ennast peale tööd igatahes koju maha, sest päev tuleb kiire ja tüütu.
Ühesõnaga, olles täiesti aus, siis tahaks endale mingi praami pähe kukutada, sest vastik on olla, väsimus istub õlgadel ja emotsionaalsus on laes. See puhkus ei võiks tulla õigemal ajal. Vähemalt on lapsevanem laupäeva hilisõhtuni ära, which is nice. Ning mul on kodus laenatud Xbox Täisring, kus peal ma hetkel Brütal Legendit lasen, ning seda sajaga naudin. Üleeile õhtul mängides oli pilt selline - istusin bokserite väel tugitoolis, laua peal kõrval oli kolm õltsi, tegin suitsu ja mängisin Brütalit...olles samal ajal mugavalt pruun nagu ma märkasin, ning kuna õhtusöök oli söömata, siis kerge lihaskude paistis läbi epidermisekihi (võin panna sõnadega megapange muidugi, andestage kui see peaks tõeks osutuma). I looked kinda hot, if I may say so myself, ning arvestades, et esikupeeglist nägin terve aja enda peegeldust, siis võin julgelt kinnitada enda tolle hetke kuumust.
Eniveis. Ülikooliavaldused on vist sisse antud. Eksamid on 11dal ja 12dal. Hetkelisteks valikuteks osutusid Teoloogia Tartus ja vist Sotsiolooga Tallinnas, ning kuigi ma tõesti loodan, et kõik läheb hästi ja kuskile saan tasuta kohale. Samas...kuna täna on viimane päev enne puhkust, siis vähemalt paar päeva kavatsen sellest kõigest mitte mõelda ja totaalselt chilläksida, kui kasutada sellist noortepärasemat slängindust. Samas palju sellest chilläximisest välja otseselt tuleb, sest siin vahepeal olen suutnud rääkida suurt juttu mu suvilasse sõidust, kuigi hetkel on viitsimist selle jaoks vähem kui uue generatsiooni rösteri leiutamiseks. Täna persetan ennast peale tööd igatahes koju maha, sest päev tuleb kiire ja tüütu.
Ühesõnaga, olles täiesti aus, siis tahaks endale mingi praami pähe kukutada, sest vastik on olla, väsimus istub õlgadel ja emotsionaalsus on laes. See puhkus ei võiks tulla õigemal ajal. Vähemalt on lapsevanem laupäeva hilisõhtuni ära, which is nice. Ning mul on kodus laenatud Xbox Täisring, kus peal ma hetkel Brütal Legendit lasen, ning seda sajaga naudin. Üleeile õhtul mängides oli pilt selline - istusin bokserite väel tugitoolis, laua peal kõrval oli kolm õltsi, tegin suitsu ja mängisin Brütalit...olles samal ajal mugavalt pruun nagu ma märkasin, ning kuna õhtusöök oli söömata, siis kerge lihaskude paistis läbi epidermisekihi (võin panna sõnadega megapange muidugi, andestage kui see peaks tõeks osutuma). I looked kinda hot, if I may say so myself, ning arvestades, et esikupeeglist nägin terve aja enda peegeldust, siis võin julgelt kinnitada enda tolle hetke kuumust.
Kulla ainus jälgija...võinoh, minu blogi jälgija.
Täna päeva paiku irjutan. Hetkel liiga segamini ning hommikul on tööpäev.
25. juuni 2011
The Pretty Reckless.
Päev otsa seda kuulanud. Kuidagi väga südamesse on läinud need sõnad.
I'm miss autonomy, miss nowhere I'm at the bottom of me Miss androgyny, miss don’t care What I've done to me I am misused, I don’t wanna do Be not your slave Misguided, I mind it, I'm missin the train. And I don't know where I've been And I don't know what I'm into And I don't know what I've done to me And as I watch you disappear into the ground My one mistake was that I never let you down So I'll waste my time, and I'll burn my mind On miss nothing, miss everything www.lyrics-celebrities.anekatips.com I’m miss fortune miss so soon I’m like a bottle of pain Miss matter you had her now she’s goin’ away I'm misused, misconstrued I don’t need to be saved Miss slighted, I mind it I'm stuck in the rain anekatips And I don't know where I am And I don't know what I'm into And I don't know what I've done to me And as I watch you disappear into the ground My one mistake was that I never let you down So I'll waste my time, and I'll burn my mind On miss nothing, miss everything Miss everything And as I watch you disappear into my head Well, there's a man who’s telling me I might be dead So I'll waste my time, and I'll burn my mind So I’ll waste my time, and I'll burn my mind On Miss Nothing, Miss Everything!
24. juuni 2011
"She writes, because as a writer, it helps her analyze her life...you write to be a cynical bastard."
And that's all I'm gonna say about that, sest hommikune The Pretty Recklessi kuulamine bussipeatuses ei teinud õnnelikuks.
Jaanipäev möödus Mairi pool ja üpris lõbusalt. Kaarli, Manni, Mart(t)i ja Hannaga...Mõnus rahvas on see kamp. Kaarli on eriti khuul. Ta on üks sellistest kuttidest kellega ma tunnen, et klikin kui temaga räägin.
Raha on otsas ja üldse kuidagi toska on olla.
Ah jälle ma ei tea. Puhketuppa suundudes oli pea mõtteid täis, et mida kirjutada ja kuidas kirjutada ja mida confessida. Nüüd on... nothing....Oehh. Ma ei teagi. Toska. Toska toska toska.
Või Alexithymia:
So fuck y'alls . Ma ei taha enam elada mõnda aega. 70's Show it is then.
9. juuni 2011
Töö
Ma mõistan miks Eestlased ennast surnuks töötavad. Olles sedavõrd kinnine rahvas nagu me oleme, pole me ilmselt harjunud tegelema emotsionaalsete probleemidega ja ei taha neist eriti mõeldagi. Selle asemel on niivõrd palju lihtsam viskuda pea ees töösse. Seal ei ole ju aega mõelda muule. Seal ei jõua tegeleda muuga. Seda ma avastasin ise ka nädalake tagasi võinii. Eksole lihtne lihtsalt tööd teha. Eriti kui tegu on küllaltki lihtsa tööga mis ometigi vajab mingil määral pidevat valmisolekut. Valetan endale, et ei jõua lihtsalt tegeleda millegi muuga kui tööga. Isegi koju jõudes suudan ennast osavalt veenda, et väsimus on liiga suur ja kõik mida jõuan teha, on süveneda ka Terrariasse, Minecrafti või mõnda filmi.
Aga alati jääb öö. Siis kui teadvus lülitub välja ja alateadvus võtab kontrolli üle. Oleks ma üks neid inimesi, kes ei mäleta enda unenägusid, siis oleks kõik fine and dandy, aga kahjuks nii see pole. Ning unenäod kummitavad mind ka peale ärkamist terve päeva...kui ma just muidugi uuesti kohe töösse ei visku, sest siis kummitavad nad mind ainult abstraksete emotsioonide näol, mitte nagu raamat mida keegi sulle ette loeb.
Aga alati jääb öö. Siis kui teadvus lülitub välja ja alateadvus võtab kontrolli üle. Oleks ma üks neid inimesi, kes ei mäleta enda unenägusid, siis oleks kõik fine and dandy, aga kahjuks nii see pole. Ning unenäod kummitavad mind ka peale ärkamist terve päeva...kui ma just muidugi uuesti kohe töösse ei visku, sest siis kummitavad nad mind ainult abstraksete emotsioonide näol, mitte nagu raamat mida keegi sulle ette loeb.
8. juuni 2011
Kunstilaine
Ma pole inimene kes vajaks raha liigselt. Muidugi on tore, kui seda on, aga kui pole, siis suudan ka ennast lõbustada või meelt lahutada. Ma pole ka kunagi olnud eriline kunstiaustaja...võinoh...olen, aga ma pole kunagi tundnud vajadust riputada mitmekümnetuhandest maali enda seinale. See muutus kui avastasin ühe kindla galerii, niiet kui teil juhtub olema 4200+ taala mida tunnete, et tahate minu peale kulutada, siis palun vaadake üle. Või kui austate imeilusat maalikunsti, siis visake pilk peale:
http://www.gallerynucleus.com/gallery/pieces/150
In other news, lingin natuke enda Tumblrisse, sest ei viitsi neid postitusi siia kopeerida:
http://voxdie.tumblr.com/post/6326165309/the-walking-dead-will-return-this-fall-this-is
http://voxdie.tumblr.com/post/6323574164/ohsh
http://www.gallerynucleus.com/gallery/pieces/150
In other news, lingin natuke enda Tumblrisse, sest ei viitsi neid postitusi siia kopeerida:
http://voxdie.tumblr.com/post/6326165309/the-walking-dead-will-return-this-fall-this-is
http://voxdie.tumblr.com/post/6323574164/ohsh
2. juuni 2011
Oehh on kõige populaarsem pealkiri mu blogipostitustel
Andestage mulle mu kryptilisuse eest....ma tean, et asjaosalised saavad aru...aga fakk juu see on minu blogi.
Ma tahaks kedagi teist armastada. God knows, et ma tahaks, aga ma ei saa...ei oska...ei suuda.
Nõme pubeka tunne on ikka vahepeal.
Ülinõme.
Aga vähemalt tema käitub tavaliselt edasi...mis on hea, I guess. Midagi pole muutunud....noh...hea ja halb.
Closer oli ka suht nutune draamakas. Isegi Portman stripparine ei päästnud minu jaoks.
Ma tahaks kedagi teist armastada. God knows, et ma tahaks, aga ma ei saa...ei oska...ei suuda.
Nõme pubeka tunne on ikka vahepeal.
Ülinõme.
Aga vähemalt tema käitub tavaliselt edasi...mis on hea, I guess. Midagi pole muutunud....noh...hea ja halb.
Closer oli ka suht nutune draamakas. Isegi Portman stripparine ei päästnud minu jaoks.
27. mai 2011
Oehh Google
Ma ütlen seda korduvalt, aga internet on üks kõige suurejoonelisemaid leiutisi maa peal.
Google on poole kohaga mu isiklik arst. Just nüüd lõpetasin ühe sümptomi...võinoh...sümptom on vale sõna. Ühe olukorra kohta on parem öelda vist. Uurisin ja uurisin, ning õppisin päris palju uut. Muidugi ei tasu kõike võtta puhta kullana, aga lugeda teiste inimeste lahendusi, arvamusi ja meetodeid mis on neile on mõjunud...Aitab. Ning annab mingil määral turvalise tunde, teades, et pole üksi enda muredega maa peal. Tähendage,et ütlesin muredega, mitte probleemidega. Semantilisest vaatepunktist on tohutu vahe sees.
Ohhjahh. Ning vahel taipan niisama, et enda ümbritsemine lähedaste sõpradega toob head ja halba. Aga selle järgi me mõistamegi tõelist sõprust - läbi hea ja läbi halva.
Seitsmekümnendatel oli levinud vaba armastus ja üldine melanhoolia.
21. sajand on seks. Võibolla olen ma veel noor ja ei tea paremini, aga mul on tunne, et me seisame järjekordse seksuaalse revolutsiooni äärel. Kuigi lõunapoolne USA jääb veel mõneks ajaks enda tagurlikku elu- ja mõtteviisi kinni.
Google on poole kohaga mu isiklik arst. Just nüüd lõpetasin ühe sümptomi...võinoh...sümptom on vale sõna. Ühe olukorra kohta on parem öelda vist. Uurisin ja uurisin, ning õppisin päris palju uut. Muidugi ei tasu kõike võtta puhta kullana, aga lugeda teiste inimeste lahendusi, arvamusi ja meetodeid mis on neile on mõjunud...Aitab. Ning annab mingil määral turvalise tunde, teades, et pole üksi enda muredega maa peal. Tähendage,et ütlesin muredega, mitte probleemidega. Semantilisest vaatepunktist on tohutu vahe sees.
Ohhjahh. Ning vahel taipan niisama, et enda ümbritsemine lähedaste sõpradega toob head ja halba. Aga selle järgi me mõistamegi tõelist sõprust - läbi hea ja läbi halva.
Seitsmekümnendatel oli levinud vaba armastus ja üldine melanhoolia.
21. sajand on seks. Võibolla olen ma veel noor ja ei tea paremini, aga mul on tunne, et me seisame järjekordse seksuaalse revolutsiooni äärel. Kuigi lõunapoolne USA jääb veel mõneks ajaks enda tagurlikku elu- ja mõtteviisi kinni.
25. mai 2011
Naiivne
Väga naiivne oli minust arvata, et ma saan kuidagi võtta kätte ja viia kokku kaks elementi mu elust ja loota, et see möödub kõik vahejuhtumiteta. Ma eksisin. Kolm korda.
Türa.
Never again.
Türa.
Never again.
19. mai 2011
1+1≠ 1
1-1=1
Story of my life.
Las ma alustan seda sissekannet pöördumisega isiku poole kes istub mu kõrval hetkel, aga ei loe mu blogi. Kaspar, kuula korralikku muusikat või siis kuula enda kuradi sõnnikut kõrvaklappidega. Neandertaal raisk.
Ühesõnaga. Ei ole tuju kõige parem, ning meel on küllaltki must olnud eilsest õhtust saati. Käisime esmaspäevast kolmapäevani mu suvilas Haapses ja see oli mõnus. Ma tõepoolest jumaldan seda paika, ning seda kuidas mu tuju sinna jõudes koheselt muutub ja kuidas mu keha täitub energiaga. Toredaks vastandiks võib tuua kohe mu hetkelise tööpäeva. Pool tundi olnud tööl, ning juba tahan lüüa enda kulla vahetusekaaslast mingi terava esemega näkku, but alas, 'tis proves to be highly unreasonable.
Igatahes. Mis Haapses toimus jääb Haapsesse (mu ainukese paari normaalsete mustade pükstega). Küll aga toimus seal üks sündmus mis sisaldas minu jaoks uskumatult rasket hetke. Nimelt sattusin olukorda kus olin sunnitud olema tõsisel ja emotsionaalsel hetkel ise tõsine.Tohutult raske minu jaoks, aga sain hakkama vist...mingil määral. Vestlus ise oli küllaltki...pahamaigulise temaatikaga minu jaoks...aga vähemalt tuli sellest jutuajamisest...midagi....uut(?) välja. Ma ei tea. Ma ei oska seda määratleda hea või halvana, aga see oli raudselt minu jaoks esimene kord kui ma tunnistasin tütarlapsele, et ma teda armastan. 20 aastat võttis aega...aga ma olen uhke.
Väike bäkkstoori siia: Kui ma olin 10-aastane, siis tegin endale lubaduse, et ei ütle kellelegi, et ma teda armastaks, ilma et see poleks tõepoolest tõene. Ma olen seda öelnud siiamaani paarile sõbrale...ning noh, olgem ausad, sõbraarmastus on üks asi. Päris armastus on palju ohtlikum. Riskantsem. Keerulisem.
Ja nüüd ma siis istun. Pärast kõike seda pole miski muutunud. Ainult see, et ma pean minema Patarei peole, et seal rääkida enda metafoorilise Juudasega. Pean hoidma ennast kontrolli all, ehk siis alkoholi ilmselt ei tarbi, sest kui hakkan seal jooma, siis on lõpptulemus 80% kindel. Someone's gonna get punched in the mouth. Võibolla mina, võibolla mitte.
Meel on tume ja natuke niiske kurbusest. Kui neil fanaatilistel kristlastel on õigus ja Rapture toimub tõesti 21. Mail, siis mul ei ole selle vastu mitte midagi. Lepin ka sellega, kui 2012 toimub maailmalõpp, sest see ajude ja hingevägistus, mida me kutsume eluks, hakkab mind juba tõsiselt ära tüütama.
4. mai 2011
Jalgrattahooaeg avatud.
Leiaks nüüd ainult mingid head kohad kus sõita. Tabasallu sõidan ainult ilusa ilmaga ja sellisel kellaajal kus autoliiklus on selgelt hõredam. Äkki ma saan kuidagi siit Saku poole sõites Mõigusse sõita ja siis sealt Lennujaama juurest sõita Männikule ja siis koju.... Ühesõnaga on mul vaja mingit 20-30 kildist ringi kus ma saaks suurema osa ajast stabiilse kiirusega (täna avastasin, et selleks on 26 kilti tunnis) sõita. Oh Tallinn.
11. aprill 2011
Powerless...less power...
Teate seda tunnet kui kellelgi teie lähedastest on halb, valus või kurb.
Teate seda tunnet kui te teate, et te ei saa mitte midagi teha.
See ei pea olema isegi midagi liiga dramaatilist. Isegi kõhuvalu või mõne eseme kaotus...sellest piisab.
Empaatia on kasulik asi, aga vahel ajab ikka täitsa metsa asjad.
Siiski. Lootus jääb, et mõni sõna või tegu aitab. Lootus.
Teate seda tunnet kui te teate, et te ei saa mitte midagi teha.
See ei pea olema isegi midagi liiga dramaatilist. Isegi kõhuvalu või mõne eseme kaotus...sellest piisab.
Empaatia on kasulik asi, aga vahel ajab ikka täitsa metsa asjad.
Siiski. Lootus jääb, et mõni sõna või tegu aitab. Lootus.
23. märts 2011
Palun kuulake see ära.
SEE SIIN! KLIKI SIIA!
Lihtsalt...kuulake. The Moth on üks parimaid podcaste mida ma tean, sest ta on lühike (see klipp on 10 minti) ning ta läheb peaaegu alati südamesse.
Lihtsalt...kuulake. The Moth on üks parimaid podcaste mida ma tean, sest ta on lühike (see klipp on 10 minti) ning ta läheb peaaegu alati südamesse.
22. märts 2011
Best to bad to good to better.
Heidan magama....kõik on muutunud. Selle asemel, et magada näoga seina poole keeran ma ennast teisele poole...harjumus mis seadis ennast sisse vaid paari ööpäevaga. Parem käsi välja sirutatud...jällegi harjumus mis seadis ennast kiiresti sisse viimase paari nädala jooksul.
Vaatan tühjust...
jään magama...
ärkan kaks korda õudusunenäo peale üles.
Oehh.
Vaatan tühjust...
jään magama...
ärkan kaks korda õudusunenäo peale üles.
Oehh.
14. märts 2011
Fat People.
Ma tahtsin kirjutada teksti hollivuudi rahvast ja paksudest inimestest ja värkidest....aga täna oli mu sünnipäev, niiet ei viitsi eriti natuke õel olla. Oh well.
Yay.
Yay.
5. märts 2011
Emotsioonid
Istudes täna töö juures trapil...tundes tasapisi loojuva päikese paitust oma näol läbi aknaklaasi...
Esimesesed märgid, et kevad tuleb ja tuleb ja tuleb. Võiks tulla kiiremini.
Viimaste nädalate jooksul olen ma kogenud niipalju head. Niipalju lähedust. Ma olen tundnud emotsioone mis olid mitmeid-setmeid kuid mattunud lume- ja jääkihi alla. Nüüd see kõik sulab. Nüüd see kõik vabaneb.
Ma naeratan rohkem. Ma naudin seda sajaprotsendiliselt, sest ma tunnen kuidas ma õhkan universumisse headust ja ma loodan kunagi ka natuke tagasi saada.
Mind ajab alati veel rohkem naeratama see, kui Mairi küsib mille üle ma naeran. Niisama. Mul on hea.
Aga lume alt tuleb välja ka halb. Ilma selleta ei saa ma aga headust õhata. Õhkan. Õhkan nagu kevadine tuuleiil.
Värske..
Tere kevad,
Signed,
Joonas.
Esimesesed märgid, et kevad tuleb ja tuleb ja tuleb. Võiks tulla kiiremini.
Viimaste nädalate jooksul olen ma kogenud niipalju head. Niipalju lähedust. Ma olen tundnud emotsioone mis olid mitmeid-setmeid kuid mattunud lume- ja jääkihi alla. Nüüd see kõik sulab. Nüüd see kõik vabaneb.
Ma naeratan rohkem. Ma naudin seda sajaprotsendiliselt, sest ma tunnen kuidas ma õhkan universumisse headust ja ma loodan kunagi ka natuke tagasi saada.
Mind ajab alati veel rohkem naeratama see, kui Mairi küsib mille üle ma naeran. Niisama. Mul on hea.
Aga lume alt tuleb välja ka halb. Ilma selleta ei saa ma aga headust õhata. Õhkan. Õhkan nagu kevadine tuuleiil.
Värske..
Tere kevad,
Signed,
Joonas.
24. veebruar 2011
I love you Google.
Oh Google, you're so fine you're so fine you blow my mind,
hey Google (huff huff), hey Google (huff huff)
Oh Google, you're so fine you're so fine you blow my mind,
hey Google (huff huff) hey Google
Oh Google, you're so fine you're so fine you blow my mind,
hey Google (huff huff) hey Google (huff huff)
Oh Google, you're so fine you're so fine you blow my mind,
hey Google (huff huff) hey Google
Hey Google!
You've been around all night and that's a little long
You think you've got the right but I think you've got it wrong
Why can't you say goodnight so you can take me home, Google
'Cause when you say you will, it always means you won't
You're givin' me the chills, baby, please baby don't
Every night you still leave me all alone, Google
Oh Google, what a pity you don't understand
You take me by the heart when you take me by the hand
Oh Google, you're so pretty, can't you understand
It's guys like you Google
Oh, what you do Google, do Google
Don't break my heart, Google
Hey Google!
Now when you take me by the hooves,everyone's gonna know
Every time you move I let a little more show
There's somethin' we can use, so don't say no, Google
So come on and give it to me any way you can
Any way you wanna do it, I'll treat you like a man
Oh please, baby, please, don't leave me in a jam, Google
Oh Google, what a pity you don't understand
You take me by the heart when you take me by the hand
Oh Google, you're so pretty, can't you understand
It's corporations like you Google
Oh, what you do Google, do Google
Don't break my heart, Google
(Google, Google, Google, Google, Google, Google)
Oh Google, you're so fine you're so fine you blow my mind,
hey Google (huff huff) hey Google (huff huff)
Oh Google, you're so fine you're so fine you blow my mind,
hey Google (huff huff) hey Google
Oh Google, what a pity you don't understand
You take me by the heart when you take me by the hand
Oh Google, you're so pretty, can't you understand
It's guys like you Google (huff huff)
Oh, what you do Google, do Google
Don't break my heart, Google
Oh Google, what a pity you don't understand
You take me by the heart when you take me by the hand
Oh Google, you're so pretty, can't you understand
It's guys like you Google (Google) (huff huff)
Oh, what you do Google, do Google
Don't break my heart, Google
Oh Google, what a pity you don't understand (yay)
You take me by the heart when you take me by the hand
Oh Google, you're so pretty, can't you understand
It's corporations like you Google
Oh, what you do Google, do Google
Don't break my heart, Google
hey Google (huff huff), hey Google (huff huff)
Oh Google, you're so fine you're so fine you blow my mind,
hey Google (huff huff) hey Google
Oh Google, you're so fine you're so fine you blow my mind,
hey Google (huff huff) hey Google (huff huff)
Oh Google, you're so fine you're so fine you blow my mind,
hey Google (huff huff) hey Google
Hey Google!
You've been around all night and that's a little long
You think you've got the right but I think you've got it wrong
Why can't you say goodnight so you can take me home, Google
'Cause when you say you will, it always means you won't
You're givin' me the chills, baby, please baby don't
Every night you still leave me all alone, Google
Oh Google, what a pity you don't understand
You take me by the heart when you take me by the hand
Oh Google, you're so pretty, can't you understand
It's guys like you Google
Oh, what you do Google, do Google
Don't break my heart, Google
Hey Google!
Now when you take me by the hooves,everyone's gonna know
Every time you move I let a little more show
There's somethin' we can use, so don't say no, Google
So come on and give it to me any way you can
Any way you wanna do it, I'll treat you like a man
Oh please, baby, please, don't leave me in a jam, Google
Oh Google, what a pity you don't understand
You take me by the heart when you take me by the hand
Oh Google, you're so pretty, can't you understand
It's corporations like you Google
Oh, what you do Google, do Google
Don't break my heart, Google
(Google, Google, Google, Google, Google, Google)
Oh Google, you're so fine you're so fine you blow my mind,
hey Google (huff huff) hey Google (huff huff)
Oh Google, you're so fine you're so fine you blow my mind,
hey Google (huff huff) hey Google
Oh Google, what a pity you don't understand
You take me by the heart when you take me by the hand
Oh Google, you're so pretty, can't you understand
It's guys like you Google (huff huff)
Oh, what you do Google, do Google
Don't break my heart, Google
Oh Google, what a pity you don't understand
You take me by the heart when you take me by the hand
Oh Google, you're so pretty, can't you understand
It's guys like you Google (Google) (huff huff)
Oh, what you do Google, do Google
Don't break my heart, Google
Oh Google, what a pity you don't understand (yay)
You take me by the heart when you take me by the hand
Oh Google, you're so pretty, can't you understand
It's corporations like you Google
Oh, what you do Google, do Google
Don't break my heart, Google
20. veebruar 2011
Street Art bitches.
Eelmine postitus oli kunsti kohta mis asub muuseumites...see post toob teieni teistsuguse kunsti...või pigem teistes kohtades asuva kunsti, nimelt tänavakunsti.
Polegi nagu pikemalt midagi öelda. Lihtsalt tahtsin sheerida seda. Ise mõistsin enda armastust tänavakunsti vastu pärast Exit Through Gift Shopi nägemist. Mul on alati olnud kerge vastumeelsus kunsti vastu mida hinnatakse ja kritiseeritakse justkui peituks kriitiku sõnades sajaprotsendiline tõde. Tänavakunst eemaldab kõik piirangud ja lubab kunstnikul ennast väljendada, kartmata elitistlikke kommentaare enda teose kohta. Samas pole muidugi iga kritseldus (a'la "JAANUS ON MUNN") kohe kunst...aga äkki on ka...see on selgelt tänavakunsti suurim eelis ja ka viga. Kunst on subjektiivne, k?
Also, nagu ütles Dante, Surviving The World-i looja ja omanik - "Art is so subjective. Why do we try to define it for everyone? Seriously, there isn't a dumber question out there, and people who try to answer it should just keep it to themselves."
Polegi nagu pikemalt midagi öelda. Lihtsalt tahtsin sheerida seda. Ise mõistsin enda armastust tänavakunsti vastu pärast Exit Through Gift Shopi nägemist. Mul on alati olnud kerge vastumeelsus kunsti vastu mida hinnatakse ja kritiseeritakse justkui peituks kriitiku sõnades sajaprotsendiline tõde. Tänavakunst eemaldab kõik piirangud ja lubab kunstnikul ennast väljendada, kartmata elitistlikke kommentaare enda teose kohta. Samas pole muidugi iga kritseldus (a'la "JAANUS ON MUNN") kohe kunst...aga äkki on ka...see on selgelt tänavakunsti suurim eelis ja ka viga. Kunst on subjektiivne, k?
Also, nagu ütles Dante, Surviving The World-i looja ja omanik - "Art is so subjective. Why do we try to define it for everyone? Seriously, there isn't a dumber question out there, and people who try to answer it should just keep it to themselves."
9. veebruar 2011
Google Art Project
Kui te pole sellest veel kuulnud, siis vaadake üle. Google teeb jälle midagi uskumatut ja jäädvustab kunsti väga kõrge resolutsiooniga internetiavarustesse. Saad valida muuseumi ja sealt siis vastava pildi. Saad nö. "käia muuseumis ringi".
Sait: http://www.googleartproject.com/
isiklik lemmik: http://www.googleartproject.com/museums/rijks/a-pelican-and-other-birds-near-a-pool-known-as-the-floating-feather-57
Või siis http://www.googleartproject.com/museums/met/view-of-toldeo-271001
Nautige.
29. jaanuar 2011
Foreign Beggars
Esiteks muidugi tänu Stiinale, et ta veenis üldse minema neid kutte vaatama
Arvasin alguses, et tegu on niisama mingi hip-hop-dnb-värgindusega, aga kui vennad hakkasid tegema wall of deathi...ooohshiiit. Sain nii mõnegi löögi näkku, aga õnneks olid Markus ja Laur seal, et siis vahele astuda, enne kui tõsisemaks läks.
Aga väga äge oli. Also tänud Jaagule, et ta mind autoga koju viskas.
Ta võttis talt ümber kinni, et teda kallistada, sest ta pidi lahkuma. Tema üllatuseks kestis kallistus tavalisest kauem...oli siis selle põhjuseks tütarlapse vere alkoholisisaldus või miski muu, kuid ta läks sellega kaasa, tunnetades iga ta kehakumerust ja tundes iga tema hingeõmmet. Aeg tundus justkui peatuvat.
Kõik hea peab kord lõppema, ning seda ka seekord. Oli aeg üksteisest eemale tõmbuda. Seda tehes riivasid nende põsed üksteise vastu, ning kuigi tegu oli minimaalse liigutusega, puutusid nende huulte ääred vaid millisekundiks üksteise vastu ja seda vaid üheks hingetõmbeks, mis tundus kestvat nii kaua. Nad vaatasid üksteisele otsa, silmades paistmas pea kõik emotsioonid. Kurbus, viha, pettumus, iha... nendest tunnetest olenemata ei teinud kumbki ühtegi liigset liigutust...ta pidi ju koju minema.
Uksest välja astudes mõistis ta, et mõni asi peab jääma kõigest hoolimata ukse taha. Näiteks kõik mis seal toimus. See muidugi ei olnud ta esimene valik, aga enam polnud õige aeg tagasi minna, ning ta mõistis, et see kõik jääb teda veel kuudeks kummitama.
Ohh jah
It would be nice
To start over again,
Before we were men
I'd give, I'd bend
Lets play pretend
And when its the end
Our lives will make sense
And love, we'll bend
lets play...pretend.
Its not gonna be long
before we're all gone
and nothing to show for them
stop taking lives, come on
let's all grow up again
Lights - Pretend
Ning tänane Archer oli ülimalt hea. Mul on lihtsalt tõeliselt hea meel, et see tagasi tuli.
Arvasin alguses, et tegu on niisama mingi hip-hop-dnb-värgindusega, aga kui vennad hakkasid tegema wall of deathi...ooohshiiit. Sain nii mõnegi löögi näkku, aga õnneks olid Markus ja Laur seal, et siis vahele astuda, enne kui tõsisemaks läks.
Aga väga äge oli. Also tänud Jaagule, et ta mind autoga koju viskas.
Ta võttis talt ümber kinni, et teda kallistada, sest ta pidi lahkuma. Tema üllatuseks kestis kallistus tavalisest kauem...oli siis selle põhjuseks tütarlapse vere alkoholisisaldus või miski muu, kuid ta läks sellega kaasa, tunnetades iga ta kehakumerust ja tundes iga tema hingeõmmet. Aeg tundus justkui peatuvat.
Kõik hea peab kord lõppema, ning seda ka seekord. Oli aeg üksteisest eemale tõmbuda. Seda tehes riivasid nende põsed üksteise vastu, ning kuigi tegu oli minimaalse liigutusega, puutusid nende huulte ääred vaid millisekundiks üksteise vastu ja seda vaid üheks hingetõmbeks, mis tundus kestvat nii kaua. Nad vaatasid üksteisele otsa, silmades paistmas pea kõik emotsioonid. Kurbus, viha, pettumus, iha... nendest tunnetest olenemata ei teinud kumbki ühtegi liigset liigutust...ta pidi ju koju minema.
Uksest välja astudes mõistis ta, et mõni asi peab jääma kõigest hoolimata ukse taha. Näiteks kõik mis seal toimus. See muidugi ei olnud ta esimene valik, aga enam polnud õige aeg tagasi minna, ning ta mõistis, et see kõik jääb teda veel kuudeks kummitama.
Ohh jah
It would be nice
To start over again,
Before we were men
I'd give, I'd bend
Lets play pretend
And when its the end
Our lives will make sense
And love, we'll bend
lets play...pretend.
Its not gonna be long
before we're all gone
and nothing to show for them
stop taking lives, come on
let's all grow up again
Lights - Pretend
Ning tänane Archer oli ülimalt hea. Mul on lihtsalt tõeliselt hea meel, et see tagasi tuli.
28. jaanuar 2011
26. jaanuar 2011
Persse.
Jamaica jääb ära või lükkub sügisesse.
Nahh.
Lähme selle asemel Amsi.
Kahju...aga samas pean vähem raha säästma, which is nice. Saan arvuti varem. yay. I guess.
Nahh.
Lähme selle asemel Amsi.
Kahju...aga samas pean vähem raha säästma, which is nice. Saan arvuti varem. yay. I guess.
25. jaanuar 2011
It's the little things that change the world.
Loen hetkel sellist mõnusalt keerulist raamatut nagu "Black Swan" (ei, mitte selle filmi põhjal), mis räägib kokkusattumustest ja kuidas meile täiesti tühistena tunduvad asjad muudavad maailma.
Lähtudes sellest ja ühest lausest mis Sten üleeile lausus (parafraseerides: "Ma olen enda parimad sõbrad leidnud tänud kaardimängule"), liikusid mu mõtted täna suitsu tehes samale teemale. Ma olen sellest juba varem kirjutanud, et ma olen leidnud oma parimad sõbrad (Karl, Henri, Kaspar, Elise, Kärt, Anett etc) leidnud tänu sellele, et mul ja Kasparil oli noorpõlves vaimustus Pokemóni vastu. Sellest arenes asi edasi kaardimängudeni ja sealt veelgi edasi sõpradeni.
Hakkasin tänu sellele kõigele mõtlema, kuidas oleks teiste inimeste elu teistmoodi, kui mind ei eksisteeriks. Teate küll, nagu need montaažid on igasugustes multikates ja sarjades. Kui palju ma olen inimeste elusid puudutanud ja kui suurel määral. Tänu tuulevaikusele töörindel, oli mul aega selle üle juurelda, ning endamisi arutleda...Midagi tarka muidugi välja ei mõelnud, aga huvitav oli sellegipoolest.
Üldiselt on see postitus ka selgelt half-assed...Pole olnud viitsimist kirjutada, ning olgem ausad, pole olnud ka suurt põhjust. Peale Tartu trippi tekkis hetkeks mõte, et kirjutaks, aga ei näinud sellel ka lõpuks erilist mõtet, sest kõik millest saan kirjutada on igav, ning kõik millest kirjutada ei taha on iroonilisel kombel (minu jaoks) kõige huvitavam.
Eniveis jah. Säh. 20 päeva pole kirjutanud ja tegelikult pole siiamaani midagi kirjutanud, kui poeetilisest küljest seda vaadata.
Ok fain, Tumblr mängib ka tohutut osa, et miks ma pole midagi kirjutanud. Kui tekib tunne midagi üles märkida, siis on see tunne enamasti muusika kohta, ning selle jaoks tegin endale Tumblri konto...sinna ja teiste postituste lugemise peale läheb ka suurem osa ajast.
Ühesõnaga, voxdie.tumblr.com . Nautige. Aga külastage seda blogi ka ikka...teinekord...kord kuus...võinii...maitea. Midagi tarka mu elus vist hetkel ei toimu...
ähh. jah.
Sähket.
Also, lihtsad tänusõnad Triinule, Karlile, Kasparile, Kasparile, Gerlyle, Anettile, Kärdile, Elisele, Renele, Sandrale, Jaagule, Mikule, Robinile, Inglile, Tennole, Markole, Kalevile, Stiinale, Kristile, Madisele,Jaanusele, Carolile, Mairile, veelkorra ühele Mikule, Mallule, Piretile, Eenokile, Laurale ja Merkale....huh...eelmise aasta eest... Kes tunneb, et jäi vahele, siis lipsake enda nimi sinna sisse kuskile salaja.
Ning Triinule, Kasparile, Anettile, Renele, Karinile, Stiinale, Jaagule, Kasparile, Tennole tänusõnad selle eest, et mu aasta hästi algas. Jälle, kui keegi jäi vahele...sorz.
Anneli :*
Lähtudes sellest ja ühest lausest mis Sten üleeile lausus (parafraseerides: "Ma olen enda parimad sõbrad leidnud tänud kaardimängule"), liikusid mu mõtted täna suitsu tehes samale teemale. Ma olen sellest juba varem kirjutanud, et ma olen leidnud oma parimad sõbrad (Karl, Henri, Kaspar, Elise, Kärt, Anett etc) leidnud tänu sellele, et mul ja Kasparil oli noorpõlves vaimustus Pokemóni vastu. Sellest arenes asi edasi kaardimängudeni ja sealt veelgi edasi sõpradeni.
Hakkasin tänu sellele kõigele mõtlema, kuidas oleks teiste inimeste elu teistmoodi, kui mind ei eksisteeriks. Teate küll, nagu need montaažid on igasugustes multikates ja sarjades. Kui palju ma olen inimeste elusid puudutanud ja kui suurel määral. Tänu tuulevaikusele töörindel, oli mul aega selle üle juurelda, ning endamisi arutleda...Midagi tarka muidugi välja ei mõelnud, aga huvitav oli sellegipoolest.
Üldiselt on see postitus ka selgelt half-assed...Pole olnud viitsimist kirjutada, ning olgem ausad, pole olnud ka suurt põhjust. Peale Tartu trippi tekkis hetkeks mõte, et kirjutaks, aga ei näinud sellel ka lõpuks erilist mõtet, sest kõik millest saan kirjutada on igav, ning kõik millest kirjutada ei taha on iroonilisel kombel (minu jaoks) kõige huvitavam.
Eniveis jah. Säh. 20 päeva pole kirjutanud ja tegelikult pole siiamaani midagi kirjutanud, kui poeetilisest küljest seda vaadata.
Ok fain, Tumblr mängib ka tohutut osa, et miks ma pole midagi kirjutanud. Kui tekib tunne midagi üles märkida, siis on see tunne enamasti muusika kohta, ning selle jaoks tegin endale Tumblri konto...sinna ja teiste postituste lugemise peale läheb ka suurem osa ajast.
Ühesõnaga, voxdie.tumblr.com . Nautige. Aga külastage seda blogi ka ikka...teinekord...kord kuus...võinii...maitea. Midagi tarka mu elus vist hetkel ei toimu...
ähh. jah.
Sähket.
Also, lihtsad tänusõnad Triinule, Karlile, Kasparile, Kasparile, Gerlyle, Anettile, Kärdile, Elisele, Renele, Sandrale, Jaagule, Mikule, Robinile, Inglile, Tennole, Markole, Kalevile, Stiinale, Kristile, Madisele,Jaanusele, Carolile, Mairile, veelkorra ühele Mikule, Mallule, Piretile, Eenokile, Laurale ja Merkale....huh...eelmise aasta eest... Kes tunneb, et jäi vahele, siis lipsake enda nimi sinna sisse kuskile salaja.
Ning Triinule, Kasparile, Anettile, Renele, Karinile, Stiinale, Jaagule, Kasparile, Tennole tänusõnad selle eest, et mu aasta hästi algas. Jälle, kui keegi jäi vahele...sorz.
Anneli :*
4. jaanuar 2011
3. jaanuar 2011
Tahate ma räägin teile kellegi elust?
Fain. Ma alustan filmidest ja sarjadest. Kui kannatate lõpuni välja, siis äkki saate midagi minu kohta ka teada....
A, ning hetkel olen ma ebakaine, nii et oodake avaldusi minu kohta, mida igapäev ei leia.
Alustame äkki sarjadest.
Reastan sarjad mis min see aasta üllatasid. Need ei pruugi olla uued sarjad...need ei pruugi ka olla otseselt head sarjad, aga mulle need raisad meeldisid.
Modern Family - Moodne ja hea komöödia. Väga hea paraleel Communityle. Mõlemal on omamoodi tempo ja omamoodi huumoritsoon, aga ega MF ilmaasjata ei võitnud hullult palju Emmysid ja muid auhindu.
Community - Kuidagi vastand MF'ile. Huumori poolest tõesti teistsugunem aga samas minu naljasoonele mängib täpselt välja. Kõigile see selgelt ei sobi, aga mulle hullult meeldib.
Vampire Diaries - Mäletate True Bloodi? Mäletate mida m selle kohta ütlesin? ma ka mitte, aga VD tundus olevat nagu Twilight + Draama...oh boy was I wrong. Pärast seda, kui ühel kutil pea kahekorra keerati, siis muutsin enda arvamust täielikult. See on huvitav, šokeeriv ja hästi kirjutatud. Kui on aega, siis vaadake kindlasti.
Misfits - Teine season tuli sügisel välja. Mõnele inimesele ma kirjeldan seda kui Skinsi kus on supervõimed. Misfits seob endas teismelisuse probleemid ja maailmavaated, ning supervõimed. See on naljakas, huvitav, šokeeriv ja lihtsalt hea. Tal on vähe osasid, ning iga osa hoiab endas uskumatult hästi kirjutatud stoorit.
Top Gear - Esimesed kaks osa olid siiamaani superhead.
Batman: Brave And The Bold - Ainult koomiksifännidele ja animatsioonihuvilistele. Hästi kirjutatud ja naljakas. Kui pole siiamaani vaadanud, siis ilmselt ei huvita see sind, aga kui vaatad, siis arvatavasti naudid teist seasonit sügavuti.
The Walking Dead - Kuna ma olen lugenud koomiksit, siis ma ei oska seda eriti objektiivselt hinnata, aga nii palju kui mina seda nägin, siis on saadud hakkama uskumatuga. Koomiksist on võetud parimad osad, ning see on viidud sarja. Muidugi sarja stoori kaldub koomiksist eemale, aga see pole ilmtingimata halb asi. Nautisin täielikult esimest seasonit, ning [SPOILER] Üleliigsete inimeste tapmine oli väga hea idee, sest nende vastu ei tekkinud mul ühtegi emotsiooni.
Clone High - Avastasin enda jaoks see aasta uuesti selle sarja. Olin seda kunagi vaadanud juba (2006 aastal vist), aga ei mäletanud sellest paljut. Tegu on, dare I say it, parema sarjaga kui seda on Family Guy, American Dad ja kõik muud animatsioonid kokku. Sel on vaid 13 osa, aga iga osa ajab sind naerma ja kahetsema, et see sari ära lõpetati.
Spartacus - Spartacuse peategelane kannatas kahjuks uuesti vähi käes, niiet ma ei tea päris täpselt mis uuest seasonist saab, aga esimene season oli üllatavalt hea. Jah, tegu oli sarjaga kus suur rõhk pandi verele, "pornole" ja vägivallale, aga nende vahel suudeti kududa kaasahaarav ja huvitav lugu mis peaks haarama kõiki, kuigi selgelt prooviti haarata meessoost vaatajaid.
Supernatural - Kui juba vaatad, siis tead kui tugev see sari on. Muidugi pidi sari läbi saama viiendast seasonist, kui peakirjutada ja -produtsent lahkus, aga nad on suutnud jääda tugevale teele, ning isegi pärast nii mitut seasonit on tegu tugevalt kirjutatud ja näideldud sarjaga mida iga sci-fi fänn suudab nautida.
Ma hetkel tõesti ei suuda mõelda veel sarju millele hinnang anda...kui teil tuleb mõni meelde, siis jätke kommentaar ja tuletage mulle meelde. Filmid jätan järgmise sissekande jaoks. Elust ma hetkel kirjutama ei hakka....kinda liiga depressiivne tuju on selle jaoks. Võibolla läheb varsti paremaks, aga ma ei saa midagi garanteerida.
Olge tublid ja suudelge naisi minu asemel....
sest kaelkirjakud teeksid sama.
A, ning hetkel olen ma ebakaine, nii et oodake avaldusi minu kohta, mida igapäev ei leia.
Alustame äkki sarjadest.
Reastan sarjad mis min see aasta üllatasid. Need ei pruugi olla uued sarjad...need ei pruugi ka olla otseselt head sarjad, aga mulle need raisad meeldisid.
Modern Family - Moodne ja hea komöödia. Väga hea paraleel Communityle. Mõlemal on omamoodi tempo ja omamoodi huumoritsoon, aga ega MF ilmaasjata ei võitnud hullult palju Emmysid ja muid auhindu.
Community - Kuidagi vastand MF'ile. Huumori poolest tõesti teistsugunem aga samas minu naljasoonele mängib täpselt välja. Kõigile see selgelt ei sobi, aga mulle hullult meeldib.
Vampire Diaries - Mäletate True Bloodi? Mäletate mida m selle kohta ütlesin? ma ka mitte, aga VD tundus olevat nagu Twilight + Draama...oh boy was I wrong. Pärast seda, kui ühel kutil pea kahekorra keerati, siis muutsin enda arvamust täielikult. See on huvitav, šokeeriv ja hästi kirjutatud. Kui on aega, siis vaadake kindlasti.
Misfits - Teine season tuli sügisel välja. Mõnele inimesele ma kirjeldan seda kui Skinsi kus on supervõimed. Misfits seob endas teismelisuse probleemid ja maailmavaated, ning supervõimed. See on naljakas, huvitav, šokeeriv ja lihtsalt hea. Tal on vähe osasid, ning iga osa hoiab endas uskumatult hästi kirjutatud stoorit.
Top Gear - Esimesed kaks osa olid siiamaani superhead.
Batman: Brave And The Bold - Ainult koomiksifännidele ja animatsioonihuvilistele. Hästi kirjutatud ja naljakas. Kui pole siiamaani vaadanud, siis ilmselt ei huvita see sind, aga kui vaatad, siis arvatavasti naudid teist seasonit sügavuti.
The Walking Dead - Kuna ma olen lugenud koomiksit, siis ma ei oska seda eriti objektiivselt hinnata, aga nii palju kui mina seda nägin, siis on saadud hakkama uskumatuga. Koomiksist on võetud parimad osad, ning see on viidud sarja. Muidugi sarja stoori kaldub koomiksist eemale, aga see pole ilmtingimata halb asi. Nautisin täielikult esimest seasonit, ning [SPOILER] Üleliigsete inimeste tapmine oli väga hea idee, sest nende vastu ei tekkinud mul ühtegi emotsiooni.
Clone High - Avastasin enda jaoks see aasta uuesti selle sarja. Olin seda kunagi vaadanud juba (2006 aastal vist), aga ei mäletanud sellest paljut. Tegu on, dare I say it, parema sarjaga kui seda on Family Guy, American Dad ja kõik muud animatsioonid kokku. Sel on vaid 13 osa, aga iga osa ajab sind naerma ja kahetsema, et see sari ära lõpetati.
Spartacus - Spartacuse peategelane kannatas kahjuks uuesti vähi käes, niiet ma ei tea päris täpselt mis uuest seasonist saab, aga esimene season oli üllatavalt hea. Jah, tegu oli sarjaga kus suur rõhk pandi verele, "pornole" ja vägivallale, aga nende vahel suudeti kududa kaasahaarav ja huvitav lugu mis peaks haarama kõiki, kuigi selgelt prooviti haarata meessoost vaatajaid.
Supernatural - Kui juba vaatad, siis tead kui tugev see sari on. Muidugi pidi sari läbi saama viiendast seasonist, kui peakirjutada ja -produtsent lahkus, aga nad on suutnud jääda tugevale teele, ning isegi pärast nii mitut seasonit on tegu tugevalt kirjutatud ja näideldud sarjaga mida iga sci-fi fänn suudab nautida.
Ma hetkel tõesti ei suuda mõelda veel sarju millele hinnang anda...kui teil tuleb mõni meelde, siis jätke kommentaar ja tuletage mulle meelde. Filmid jätan järgmise sissekande jaoks. Elust ma hetkel kirjutama ei hakka....kinda liiga depressiivne tuju on selle jaoks. Võibolla läheb varsti paremaks, aga ma ei saa midagi garanteerida.
Olge tublid ja suudelge naisi minu asemel....
sest kaelkirjakud teeksid sama.
Tellimine:
Postitused (Atom)