27. mai 2011

Oehh Google

Ma ütlen seda korduvalt, aga internet on üks kõige suurejoonelisemaid leiutisi maa peal.
Google on poole kohaga mu isiklik arst. Just nüüd lõpetasin ühe sümptomi...võinoh...sümptom on vale sõna. Ühe olukorra kohta on parem öelda vist. Uurisin ja uurisin, ning õppisin päris palju uut. Muidugi ei tasu kõike võtta puhta kullana, aga lugeda teiste inimeste lahendusi, arvamusi ja meetodeid mis on neile on mõjunud...Aitab. Ning annab mingil määral turvalise tunde, teades, et pole üksi enda muredega maa peal. Tähendage,et ütlesin muredega, mitte probleemidega. Semantilisest vaatepunktist on tohutu vahe sees.

Ohhjahh. Ning vahel taipan niisama, et enda ümbritsemine lähedaste sõpradega toob head ja halba. Aga selle järgi me mõistamegi tõelist sõprust - läbi hea ja läbi halva.

Seitsmekümnendatel oli levinud vaba armastus ja üldine melanhoolia.
21. sajand on seks. Võibolla olen ma veel noor ja ei tea paremini, aga mul on tunne, et me seisame järjekordse seksuaalse revolutsiooni äärel. Kuigi lõunapoolne USA jääb veel mõneks ajaks enda tagurlikku elu- ja mõtteviisi kinni.

25. mai 2011

Naiivne

Väga naiivne oli minust arvata, et ma saan kuidagi võtta kätte ja viia kokku kaks elementi mu elust ja loota, et see möödub kõik vahejuhtumiteta. Ma eksisin. Kolm korda.

Türa.
Never again.

19. mai 2011

1+1≠ 1
1-1=1
Story of my life.
Las ma alustan seda sissekannet pöördumisega isiku poole kes istub mu kõrval hetkel, aga ei loe mu blogi. Kaspar, kuula korralikku muusikat või siis kuula enda kuradi sõnnikut kõrvaklappidega. Neandertaal raisk.

   Ühesõnaga. Ei ole tuju kõige parem, ning meel on küllaltki must olnud  eilsest õhtust saati. Käisime esmaspäevast kolmapäevani mu suvilas Haapses ja see oli mõnus. Ma tõepoolest jumaldan seda paika, ning seda kuidas mu tuju sinna jõudes koheselt muutub ja kuidas mu keha täitub energiaga. Toredaks vastandiks võib tuua kohe mu hetkelise tööpäeva. Pool tundi olnud tööl, ning juba tahan lüüa enda kulla vahetusekaaslast mingi terava esemega näkku, but alas, 'tis proves to be highly unreasonable.

   Igatahes. Mis Haapses toimus jääb Haapsesse (mu ainukese paari normaalsete mustade pükstega). Küll aga toimus seal üks sündmus mis sisaldas minu jaoks uskumatult rasket hetke. Nimelt sattusin olukorda kus olin sunnitud olema tõsisel ja emotsionaalsel hetkel ise tõsine.Tohutult raske minu jaoks, aga sain hakkama vist...mingil määral. Vestlus ise oli küllaltki...pahamaigulise temaatikaga minu jaoks...aga vähemalt tuli sellest jutuajamisest...midagi....uut(?) välja. Ma ei tea. Ma ei oska seda määratleda hea või halvana, aga see oli raudselt minu jaoks esimene kord kui ma tunnistasin tütarlapsele, et ma teda armastan. 20 aastat võttis aega...aga ma olen uhke. 
   Väike bäkkstoori siia: Kui ma olin 10-aastane, siis tegin endale lubaduse, et ei ütle kellelegi, et ma teda armastaks, ilma et see poleks tõepoolest tõene.  Ma olen seda öelnud siiamaani paarile sõbrale...ning noh, olgem ausad, sõbraarmastus on üks asi. Päris armastus on palju ohtlikum. Riskantsem. Keerulisem.

   Ja nüüd ma siis istun. Pärast kõike seda pole miski muutunud. Ainult see, et ma pean minema Patarei peole, et seal rääkida enda metafoorilise Juudasega. Pean hoidma ennast kontrolli all, ehk siis alkoholi ilmselt ei tarbi, sest kui hakkan seal jooma, siis on lõpptulemus 80% kindel. Someone's gonna get punched in the mouth. Võibolla mina, võibolla mitte.

Meel on tume ja natuke niiske kurbusest. Kui neil fanaatilistel kristlastel on õigus ja Rapture toimub tõesti 21. Mail, siis mul ei ole selle vastu mitte midagi. Lepin ka sellega, kui 2012 toimub maailmalõpp, sest see ajude ja hingevägistus, mida me kutsume eluks, hakkab mind juba tõsiselt ära tüütama.

4. mai 2011

Jalgrattahooaeg avatud.

Leiaks nüüd ainult mingid head kohad kus sõita. Tabasallu sõidan ainult ilusa ilmaga ja sellisel kellaajal kus autoliiklus on selgelt hõredam. Äkki ma saan kuidagi siit Saku poole sõites Mõigusse sõita ja siis sealt Lennujaama juurest sõita Männikule ja siis koju.... Ühesõnaga on mul vaja mingit 20-30 kildist ringi kus ma saaks suurema osa ajast stabiilse kiirusega (täna avastasin, et selleks on 26 kilti tunnis) sõita. Oh Tallinn.